Vilistlase lugu: Mart Laus

 
Mart Lausi vist teavad või on temast kuulnud suur osa väitlejatest. Tema tööalased tegemised ja räägitud lood on inspireerivad ning seiklusjanu väitluse nimel muljetavaldav. 

Kuidas sa väitlemisega alustasid?

Nagu iga hea lugu tänapäeval, siis ka minu algus väitlusega saab alguse Põllumajandusministeeriumi ja ELi Struktuurfondide toel tehtud europrojektist. Selle ettevõtmise nimeks oli "Maal on mõnus" ning antud sloganile ei oska ma tänapäevani vastu väidelda, kuid sisuliselt oli tegemist väga laheda koolitusega, mida EVS tegi minu tollases koolis - Saaremaa Ühisgümnaasiumis (RIP, kuid tervitused uuele ägedale riigigümnaasiumile!). Igatahes, saime sellest mandriinimeste väitlusevärgist nii palju inspiratsiooni, et otsustasime paari sõbraga ise oma kooli klubi luua - ilma juhendajate ja eriliste oskusteta, kuid suure motivatsiooni ja sauna eesruumiga, mis oli täpselt paras väitlemiseks.

 

Milliseid kasulikke kontakte oled sa väitluse kaudu loonud?

Läbi väitluse olen ma lisaks eluaegsetele sõpradele leidnud ka väljakutseid oma põhitöö valdkonnas - tarkvaraarenduses. Näiteks tegime TTÜ väitlejatega valmis Tallinnas toimunud Euroopa Väitluse Meistrivõistluste jaoks väga ägedad Androidi ja iOS-i äpid. Lisaks sellele testisime TTÜs toimunud väiksematel võistlustel ühte maailma esimest Online Balloti äppi kohtunike töö mugavamaks muutmiseks. Lisaks nendele rakendustele tegime ka mitmeid veebilehti ja lihtsamaid integratsioone. Kõik sellised koostööprojektid tudengina võimaldasid mul rakendada ja arendada erinevaid oskuseid, mida igapäevatöös muidu poleks teha saanud.

 

 Kuidas arendaja töös on argumenteeritud suhtlus vajalik ja kas see annab eeliseid it/startup maailmas?

Argumenteeritud suhtlemine on vajalik ilmselt igas töös, kuid tarkvara arenduses on see just eriti tähtis, kuna programmeerimine on pigem loovtöö, kus inimestevahelisi kokkuleppeid kirjeldatakse koodis. Kui kokkulepped pole selged või läbirääkivad ja osapooled ei saa üksteisest täpselt aru, siis võib väga palju raha üsna kiirelt raisku minna.

Täna töötan ma ilmselt ühes Eesti kõige ägedamas finants start-upis Grünfinis, mis tegeleb jätkusuutliku investeerimisega. Kui meie Grünfinis suudame klientidele selgitada, kuidas rohelised investeeringud on kümneid kordi kasulikumad keskkonnale kui näiteks lihast loobumine, ainult ühistranspordi kasutamine ja muud elustiilivalikud kokku, siis tõenäoliselt jääb meist järgnevatele põlvkondadele planeet Maa alles ning kõik ei pea SpaceX-i raketiga Marsile kolima. Selle idee arendamine igapäevatöös vajabki argumenteeritud suhtlusoskust ning häid analüüsivõimeid, mida väitlus pakub perfektselt.

 

Miks Saaremaa on hea koht väitlemisega alustamiseks?

Saaremaal väitluse alustamine oli suurepärane, sest motivatsioon asjaga tegeleda tuli ainult meist endist ning meil ei olnud õpetajat/juhendajat, kes oleks meid utsitanud. Selline motivatsioon ning kiire õppimise ja itereerimise mudel tagas selle, et me kaasasime väga palju teisi koolikaaslasi ja saime kõnelemise oskusi jagada iganädalaselt väga suurele hulgale nooretele, kes muidu poleks sellist kogemust saanud. Muidugi me ise oleksime eelistanud, et meil olnud mõni kogenud treener, aga noh, kõike ka ei saa.

 

Räägi üks põnev lugu väitlemisega seoses.

Saaremaalt väitlemas käimine oli alati korralik logistiline väljakutse. Üks kord Suveakadeemiasse minnes suutsime me poole tee peal minu vana Opel Vectra radikasse augu tekitada. Veeresime siis keeva radiaatori mulina saatel ühe väikese Läänemaa asula külagaraaži ette, kust saime uue pangetäie jahutusvedelikku ning jõudsime edukalt Roostale. Paar päeva sain olla Suveakadeemias, kuid siis pidin töö pärast diagonaalis üle Eesti Võrru sõitma. Loomulikult ilma töötava radikata nägin ma selles väljakutset, kuid otsustasin siiski riskida ning öösel sõites ja regulaarselt vett juurde valades jõudsin ma hommikuks edukalt Võrru. Aitasin päeval korraldada ühte rattavõistlust ning õhtul hakkasin sättima, et tagasi Roostale sõita. Tagurdasin oma vana Opeli äärekivi pealt alla ja kuulsin suurt mürtsu. Avasin auto pagasniku ja näen asfalti - see oli selgelt probleem, sest tagumine amort oli auto kerest eraldanud ja rippus keset pagasnikut. Kuid ma ei lasknud ennast sellest heidutada, õhtul oli Roostal pidu. Paigutasin autos oleva raske kraami strateegiliselt ringi, et auto enam-vähem loodis oleks ja sidusin kaablisidemetega amordi auto raami külge. Sõidumugavus oli küll läinud, kuid jõudsin edukalt tagasi Roostale ja sain kenasti Suveakadeemias lõpuni olla.