Vilistlase lugu: Kai Klandorf

Vabaühenduste Liidu juht, SpeakSmart'i koolitaja ja Eesti Väitlusseltsi vilistlane Kai Klandorf on jõuline natuur, kes lapsest saati õigust ja õiglust taga ajanud. Gümnaasiumi väitlusklubi sai tema jaoks kohaks, kus end teostada ja välja elada, väitlusest saadud oskused ja teadmised käivad aga Kaiga siiani kaasas. 

Millega Sa igapäevaselt tegeled?

Ma töötan Vabaühenduste Liidus, katuseorganisatsioonis, mille liige ka EVS on. Igapäevaselt toetan 8-liikmelist meeskonda ja töötan ennekõike selle nimel, et aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada vabaühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Lisaks õpetan argumendioskuseid tööalases suhtluses kasutama koolitajana SpeakSmart tiimis. Sügisest läksin ka nüüd siis taas kooli, elukestev õpe ikkagi – seekord siis rakendusliku käitumisteaduse valdkonnas.

Kuidas leidsid tee väitlemise juurde ja miks on väitlus ning argumenteerimisoskus Sinu meelest olulised?

Ma olen lapsest saati pigem siuke jõuline natuur olnud ja õigust ja õiglust nõudnud, kus see ühele noorukile kohane tundus. Ei olnud alati kõige mõistlikum lähenemine muidugi. Õpetajad seega suunasid väitlemisega tegelema ja kui gümnaasiumis Katrin Viru väitlusklubis osaleda sain, olin kohe septembrist seal kohal ja valmis väitlema küll sotsiaalse turvalisuse tõstmise kui ka terrorismi tõkestamise jms teemadel. Pigem saigi minu jaoks väitlus- ja kõneklubi kohaks, kus sain end teostada ja mõnes mõttes välja elada, et siis teistes ainetundides natuke konstruktiivsem olla.

Sportlik huvi väitluse vastu on andnud aga palju eluks vajalikke oskusi – selgest eneseväljendusest, struktuurse kuulamise ja arutelude juhtimise oskuseni välja. Vajalike oskuste areng, laiem silmaring ja muidugi sõbrad olidki need peamised põhjused, miks väitlusega seotuks jäin.

Valimised toimuvad 5. märtsil ja ka Vabaühenduste Liit tegeleb aktiivselt valimistele suunatud teemadega. Milliseid soovitusi annaksid valijaile, kuidas teha teadlikku valimisotsust?

Esimene soovitus, mille ma annan on, et igal juhul minna valima. Seni pole head argumenti kohanud, miks ei peaks minema valima. Kui aga mõelda, keda valida – siis siin tasub oma kriitiline meel appi võtta ja valimisprogrammidega tutvuda. Valimiskompassidest on ka ehk abi, et suunata, milliste programmidega tasub tutvuda, millised ühtivad vaadetega enam ja siis teadliku otsuse tegemist lihtsustada. Lisaks erakonnale ja programmidele mängib aga suur rolli ka kandidaat ise – mis ta taust ja kui hea väitlejaga tegu. See annab rohkem lootust, et olulised teemad saavad heade argumentidega toetatud debatis. Mina ise olen seni ka valinud ainult naisi – sooline tasakaal seal riigikogus võiks meil parem olla. Muidugi tasub ka valimiste valvurite edetabelitega tutvuda – kes enim meie head tava ja kuidas rikuvad. Sisukas ja argumenteeritud kampaania on ka alus heale avatud valitsemisele.

Lõpetuseks, kas meenutaksid mõnd vahvat/armsat/naljakat väitlusega või väitlejatega seotud lugu või seika?

Neid seiku on palju – nii Eestis kui mujal on olnud põnevaid, naljakaid ja toredaid seiku küll karude, hulkuvate koerte, tormituulte, lõbustusparkide, meremeeste, vene sportlaste dopingu ja teiste värvikate osapooltega. Kõige enam tekitab minus aga sooja tunnet meenutus ühest Tartu väitlejate kevadgrillist, kui minu väga väikesesse Kastani tn korterisse mahtus ära enam kui 30 väitlejat, kellega sai siis ka raevukalt Aliast mängida. Häid väitlejaid mahub palju ühte tuppa 😊