Persoon: Piret Bossack

Piret Bossack on Tallinna Inglise Kolledži inglise keele, ameerika kirjanduse, Theory of Knowledge'i õpetaja ning väitlusringi juhendaja. Lisaks sellele on Piret juba 10 aastat korraldanud rahvusvahelist keskkooliväitlejatele suunatud turniiri English College Open. Nüüd annab ta ECO korraldamise teatepulga edasi. Miks on Pireti arvates väitluse õpetamine oluline ja milliste lugudega meenutab ta ECO turniire, saad lugeda persooniloost. 
Kuidas sai Sinust väitlusõpetaja ja miks Sa soovitaksid ka teistele õpetajatele väitlemist õpetada?

Minu ajal koolis veel väitlust ei olnud, aga puutusin sellega kokku kui olin USAs vahetusõpilane. Formaat oli muidugi midagi täiesti muud. Õpetajana käisin ennast täiendamas USAs ja sealt naastes püüdsin kasutada meetodeid, mida olin seal oma kolleege näinud tegemas ja mitmed nendest olid väitluslikud meetodid. Ühel hetkel ei olnud TIKis enam väitlusõpetajat ja kuna õpilastel oli hea inglise keel, lõin klubi, kus sai nii inglise kui eesti keeles väidelda. Väitlusmeetodite kasutamine tundides teeb tunde elavamaks, kaasab õpilasi ja paneb neid mõtlema erinevate teemade üle mitme eri nurga alt. Ja väitlus suunab õpilasi ühiskonnas kaasa mõtlema ning rääkima.

Mida Sa enda õpilaste puhul oled märganud, kuidas väitlus neid arendanud on?

Väitlus on kindlasti pannud õpilasi rohkem erinevatest teemadest huvituma, aga ka võtma vastust nooremate õpilaste arengu eest. Klubis on väga tore näha, kuidas suuremad õpetavad nooremaid ja seeläbi arenevad ka ise. See loob ka koolis ühtsuse tunnet, kui on klubi, kus erinevates vanustes lapsed saavad koos toimetada ja ühiskonda puudutavate teemade üle arutleda ja neid üksteisele selgitada.


Oled English College Open’it korraldanud selle algusaegadest peale ja tänavune ECO on järjekorras juba kümnes. Kuidas üldse tekkis mõte seda üritust korraldama hakata?

ECO algusest on kõige pädevam rääkima Anette Vetik, kes oli see õpilane, kes tuli mõtte peale luua siia regiooni rahvusvaheline WSDC formaadis turniir, et pakkuda meie ja lähiriikide gümnaasiumiõpilastele võimalust võistelda, ennast proovile panna ja arendada. Mina lihtsalt juhtusin olema see õpetaja, kelle juurde Anette oma mõttega tuli. Me korraldasime esimesed turniirid Anettega ja edasi mina jätkasin igal aastal uue tiimi kokkupanemisega ja nii see turniir ongi juba 10. korrani jõudnud.

Palun räägi mõni põnev lugu ECO-st.

Igal ECO-l on olnud omad lood. Mul on hea meel, et mitu aastat oli Briti suursaadik Chris Holtby meie patroon, toetas ja endise väitlejana oli ka pädev kohtunik. Siiamaani ma arvasin, et kõige põnevam oli see, kui 2016. aastal Hiina tiimid väitlemas käisid, olid väga heal tasemel ja jäid alla finaalis ainult brittidele, kes finaalis väideldud Brexiti teemat väga hästi valdasid. Aga sel aastal tulid hiinlased tagasi kolme tiimiga, nii et kaugetest väliskülalistest on saamas uus normaalsus. Lisaks hiinlastele ja brittidele on meie turniiril väitlemas käidud Itaaliast, Tšehhist, Leedust, Lätist, Soomest ja Türgist. Kõige kaugem peakohtunik on tulnud Lõuna-Aafrika Vabariigist. 


Mis on viimane hea raamat, mida lugesid ja teistelegi soovitaksid?

Oo, kust sa teadsid, et mulle lugeda meeldib? Väitlusseltsi raamatuklubi on väga eksklusiivne seltskond. :D Hea raamat on muidugi eelistuse küsimus ja ma loen väga erinevaid žanreid ning tavaliselt inglise keeles. Viimane ajalooline romaan, mis mulle sügava mulje jättis, oli eelmisel aastal loetud Pip Williamsi “The Dictionary of Lost Words”. See raamat ühendas minu armastuse sõnade ja keele vastu naiste õiguste eest seismisega eelmise sajandi alguse Inglismaal. Aga ma avastasin enda jaoks hiljuti ka Terry Pratchetti lasteraamatud - The Bromeliad Trilogy, mis olid väga humoorikad ja ma hea meelega soovitan ka täiskasvanutele. Ma arvan, et iga inimese jaoks on olemas raamat, mis toob ta lugemise juurde, tuleb lihtsalt see õige leida.