Kristjan Suuder ja Sofia Larens jagavad muljeid 2024. aasta EUDCist

26. juulist 3. augustini toimus Šotimaal Glasgow's 2024. aasta EUDC, kus esindasid Eestit tiimid Tartu Ülikoolist ja TalTechist. Muljeid võistlusest jagasid Kristjan Suuder ja Sofia Larens.

Kristjan Suuder: "Võistlus Glasgows kestis meie jaoks neli päeva, ettevalmistused seevastu kuid.

Kohtusime Taneliga möödunud oktoobris pooljuhuslikult ühel turniiril, kus avastasime õhtusel social’il ühise unistuse Eurodele (EUDCile) minna. Minu ettekujutus sellest võistlusest piirdus vähesega – oskasin kahtlustada, et nendeks peaks üsna palju valmistuma, ja seda me tegime. Esimeste katsetuste hulka kuulus jaanuaris toimuv LSE Open 2024, kus tagasivaates tegime üsna hullumeelseid kaasuseid (argument on ilmselgelt võitev vaid siis, kui selle mõjuks on tuumasõda) ja saime valusaid õppetunde (kaasaarvatud finaal Naredra Modist – me ei teadnud midagi Narendra Modist). Pärast karastumist ja rahvusvaheliste väitlusnüanssidega tutvumist saatis meid vahel ka edu: võitsime Baltic IV ja Sofia Online pt 2 ESLis ning kogusime tasapisi enesekindlust. Seda enesekindlust ähvardasid koheselt aga Eesti Meistrivõistlused ja Zagreb Pre-EUDC – mõlemad turniirid möödusid meie jaoks üpriski ebaedukalt.

Selliste Ameerika mägede taustal süvenes meie (peaaegu ebaterve) infokirg: saatsime üksteisele artikleid maailmas toimuvast, kuulasime meeletul hulgas taskuhäälinguid (siinkohal pean tänama Triin Toimetajat – Pod Save the World tuli otseselt kahes voorus kasuks!) ja lugesime raamatuid. Hommikurutiin: kohv, BBC, Wikipedia In the news rubriik, D. Friedmani Hidden Order, veel üks kohv ja seejärel kõik muud kohustused.

Kasulikumad faktid jõudsid ka casefile’i ehk pea sajaleheküljelisse faktikogumikku, mida turniiri jooksul kaasas tassisisime. See oli Tartu A ja Tartu B ühisprojekt: istusime Elleni ja Karmeniga kohvikutes, pubides ja korterites ning üritasime ennustada, milliseid teadmiseid võiks ühed Euroopa Meistrivõistlused meilt nõuda. Mõni üleskirjutis tuli kasuks stiilse sissejuhatava lause koostamisel, mõni teine aitas mõjusid võimendada või viis tähelepanu kasulike mehhanismideni. Kuid ka neis väitlustes, kus ükski lehekülg casefile’ist otseselt kasuks ei tulnud, võib loota, et raske paberimassiiv tekitas vähemalt mõnes vastases hirmu.

Lühidalt turniirist endast: I päev möödus imeliselt, olime heas vormis ja täielikus sõiduvees (lõpetasime 8 punktiga). II päev oli seevastu raske – alustasime tugevalt, kuid saime V voorus pisut laastava otsuse, mis lõi meid kuuendaks tasakaalust välja ja koperdasime õhtusse ärevusttekitava 11 punktiga. Ööl vastu III päeva magasin ma erakordselt halvasti. Breiki kindlustavaks loetakse punktide hulka, mille saaks igas voorus II koha saav tiim (sellisele seisule on nimeks pandud straights). Tiime jaotatakse turniirislängis selle järgi, kui kaugel või lähedal (ja mis suunas) nad sellest trajektoorist asetsevad: oma 11 punktiga olime meie kategoorias -1, st ühe punkti võrra straights’ist maas.

Viimase eelvoorudepäeva atmosfäär on tõeliselt ainulaadne – selle mõistmiseks tasub silmas pidada mõnd pahaendelist detaili. Esiteks, nii väitlejad kui kohtunikud on väsinud. Tõsisemad väitlejad on väsinud, sest nad on juba kaks päeva pingutanud, muretsenud ja ahnelt tagasisidet kuulanud – kuna valdav enamik turniire ongi ainult kahepäevased, on kolmas kehale ja vaimule ootamatu. Vähem tõsised väitlejad ja kohtunikud on väsinud, sest nad on juba kaks õhtut järjest veetnud social’itel, mis pakuvad võimalusi suurepärasteks mälestusteks ööune arvelt. Teiseks, kõik voorud on suletud – teadmatus on närvesööv. Kolmandaks, viimasel päeval on väga suur hulk tiime, kellel on võimalus breikida. Viimaste voorude kaal breigi määramisel on ebaproportsionaalselt suur, aga kui sinu punktide arv II päeva lõpuks on näiteks 15, võid sa olla suhteliselt rahulik. Samamoodi siis, kui oled kogunud 7 punkti. Need, kes jäävad vahemikku 8–13 (meeldetuletus: meie!) peavad hakkama kõigi küünte ja hammastega oma breigikohta lunastama. Lisa sellele veel unevõlg ja pidev paranoiline backtab ́imine (suletud voorude tulemuste ennustamine avatud eelvoorude tulemuste pinnalt) ning saad üldarusaama sellest, milline emotsionaalne kataklüsm on III päev.

Õhtul ootasime (väga) ärevalt breiki. Olime pisut maanilised, käisime tänaval edasi-tagasi ja ajasime ilmselt üsna segast juttu. Väljakuulutamine jäi hiljaks ja algas umbes 23 paiku – kuigi lugedes pole see enam muidugi üllatus, breikisime ESLis 11. tiimina. Kallistasime kõiki, vahetasime teiste breikijatega edusoove ja kiirustasime koju magama.

Meie viimane väitlus toimus päikselisel hommikul meie jaoks üsna ebasoodsal teemal. Tegime mõistlikku tööd, aga teised tiimid olid jalgpallist teadlikumad ja võitsid. Oli ilus väitlus – rahuldav lõpp pöörasele saagale. Pärast väljalangemist lakkusime haavu, mõtlesime tulevikuplaanidele, kuulasime finaale ja seadsime sammud vihmasesse Aberdeeni, et seal mööda randu ja parke rännata ning kohalikku kiirtoitu proovida.

Pikk tee on veel minna! Väitlus on imeline ala."

Sofia Larens: "EUDCil osalemine on väga huvitav ja oluline kogemus enesearenguks ja üldiselt debattide rahvusvahelise taseme mõistmiseks. Meistrivõistlustel osales 185 võistkonda ja 162 kohtunikku, seega oli turniiri mastaap suur ja konkurents tugev, kuid see on motiveeriv, et saada paremaks ja püüda voorudes häid kohti saavutada. Esimesel kolmel päeval toimus kokku üheksa kvalifikatsioonivooru, millele järgnesid veerand-, poolfinaalid ja finaalid viimastel päevadel. Korraldus oli heal tasemel, kuigi esines mõningaid viivitusi, kuid väitlusturniiridel nii ongi. Samuti oli iga päeva lõpus erinev programm ja seltskondlikud üritused. 

Üldiselt oli turniir üsna väsitav, kuid kogemus oli seda väärt. Nende paari päeva jooksul paranevad inglise keeles väitlemise oskused märgatavalt, eriti, kui küsida kohtunikelt individuaalset tagasisidet, mida nad alati rohkem kui hea meelega teevad. Väga huvitav on vaielda mitte ainult eestlastega, vaid ka näha, kuidas eri riikide inimesed väitlevad ja kuidas erinevad nende lähenemine argumentidele ning nende vaated sündmustele.

Suur pluss on ka see, et see on kasulik Eesti väitluskogukonnale, sest me saame rohkem rääkida oma kogemustest, selgitada kohtunike lähenemist otsuste tegemisele ja üldiselt õppida paremini kõne- ja argumentatsioonivormi, mida paljud rahvusvahelised võistkonnad kasutavad. Lisaks on see täiendav motivatsioonitegur teistele väitlejatele, et nad saaksid edasi areneda. Muidugi tuleb arvestada, et kõik võistkonnad ja kohtunikud on erinevad ja seega on ka suhtumine asjadesse erinev, kuid tõenäoliselt saab seda tajuda kui midagi uut ja huvitavat, mitte negatiivset. Eesti võistkonnad näitasid üsna häid tulemusi ja oleme kindlad, et see ei ole meie piir. Loodame, et huvi rahvusvaheliste turniiride vastu kasvab ka edaspidi ja et meie väitlejad arenevad pidevalt ja näitavad Eestit heast küljest. Kokkuvõttes oli kogu kogemus väga väärtuslik ja unustamatu. Üldine väitluse tase oli väga hea ja see tekitab tõesti soovi teha rohkem ja parandada mitte ainult oma inglise keelt, vaid ka oma väitlusoskust ja maailmavaadet."