Esseekonkurss “Miks mulle oluline teema avalikus arutelus nii vastuoluline on?”
Kevadel toimunud Märka Argumenti kampaania raames korraldas Väitlusselts koolinoortele suunatud esseekonkursi teemal “Miks mulle oluline teema avalikus arutelus nii vastuoluline on?”. Konkursiga suunasime noori mõtlema tähtsatele teemadele, mis aga tihti tekitavad ühiskondlikus arutelus palju vastukaja. Enim kirjutasid noored tervise teemadest, millest suur fookus oli ka vaimse tervise kriisil. Välja valitud töö autorid olid Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Markus Uibo, Jürgen Tihanov ja Märt Kilgi, kes kirjutasid meediast ja vaktsineerimisest. Autorid saavad ka minna meie vilistlaste juurde erinevatesse firmadesse töövarjuks.
COVID-19 ja selle kontrollimine on ilmselt viimase kahe ja poole aasta räägituim teema. Ent
isegi pärast aastaid viirusevastast võitlust, suuri inimkaotuseid ning häireid majandusele ei
ole 24.8% eesti täiskasvanutest vaktsineeritud.
Nagu kirjutatakse veebilehel kriis.ee, siis koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik ja reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.
Miks pole osad inimesed siiski nõus vaktsineerima?
Meedial on võime inimesi mõjutada. Tänapäeval saab igaüks vaid mõne minutiga kätte uudise mõnest õnnetusest Ida-Virumaal või uusimast viisist, kuidas hautada köögivilju. Ent info levimisel suurel kiirusel on tagajärg. Sellist olukorda kirjeldab väljend, et tööd saab teha hästi, kiiresti ja odavalt, aga neist saab valida saab vaid kaks. Nii uudisteportaalides kui ka sotsiaalmeedias on info kvaliteet drastiliselt langenud ja valesid või eksitavaid uudiseid koroonaviiruse kohta on kõikjal. Seepärast ongi meedia üks põhilisemaid kohti, kus leiavad kahtlevad inimesed kinnituse oma eelarvamustele.
Lisaks on levinud arvamus, et vaktsineerimine on vajalik vaid individuaalsel tasandil ja mitte kogu ühiskonnas, et peatada viiruse levikut. Arvatakse, et pole mõtet vaktsineerida, sest nemad ei kuulu viiruse riskigruppi ning seega elavad selle lihtsalt üle. Selline mõtteviis on rohkem levinud noorte hulgas. Ei mõisteta, et vaktsineerimise mõte ei ole niivõrd üksikisikute kaitseks, aga pigem laialdase leviku pidurdamiseks ja nõrgema immuunsusega inimeste kaitsmiseks.
Levinud on ka üldine umbusaldus valitsuse vastu, mistõttu ei taheta nende välja antud eelnõusid täita. Need inimesed ei ole otseselt ainult vaktsineerimise vastu, vaid lihtsalt kõige vastu, mida valitsus teeb ja otsustab. See probleem on seevastu päevakorralisem USAs kui Eestis. Suurema rahvaarvu tõttu leidub seal rohkem vastumeelseid inimesi. Sotsiaalmeedias tekivad lihtsamini kõlakambrid ja nii leiavad nad suuremal hulgal toetust ning saavad seega rohkem tuge enda arvamuse esitamiseks.
Lisaks sellele kaheldakse vaktsiinide ohutuses, kuna hetkel käibel olevad vaktsiinid on kiiresti välja töötatud ja arvatakse, et pole olnud piisavalt aega, et uurida pikaajalisi mõjusid. Mingil määral on argument mõistetav, kuid ka siin on tugev mõju väärinfo ja kuulujuttude levikul. Levinud on palju erinevaid teooriad vaktsiinide kõrvalmõjudest, mis ei ole bioloogiliselt võimalikud. Näiteks, et vaktsineerimine põhjustab autismi ja hävitab ajurakke. Või veel absurdsem kuulujutt, et vaktsineerides sisestatakse inimestesse mikrokiipe, mis jälgivad nende tegevust ja asukohta. Probleemiks on inimeste vähesed teadmised bioloogia kohta, mistõttu nad usuvad ka reaalsuses ebaloogilisi väiteid.
Kokkuvõttes leiame, et vaktsineerimisega seotud polariseerumine on tekkinud inimeste teadmatusest. Kuna teemale üritatakse läheneda läbi uudiste ja sotsiaalmeedia, siis tekivadki ebamäärased teadmised ja eelarvamused, mis ei tugine teadusele. Seetõttu ei saa seda otseselt ette heita ainult inimestele, kuna neid mõjutab meedia, kus levib laialdaselt väärinformatsiooni.
Nagu kirjutatakse veebilehel kriis.ee, siis koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik ja reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.
Miks pole osad inimesed siiski nõus vaktsineerima?
Meedial on võime inimesi mõjutada. Tänapäeval saab igaüks vaid mõne minutiga kätte uudise mõnest õnnetusest Ida-Virumaal või uusimast viisist, kuidas hautada köögivilju. Ent info levimisel suurel kiirusel on tagajärg. Sellist olukorda kirjeldab väljend, et tööd saab teha hästi, kiiresti ja odavalt, aga neist saab valida saab vaid kaks. Nii uudisteportaalides kui ka sotsiaalmeedias on info kvaliteet drastiliselt langenud ja valesid või eksitavaid uudiseid koroonaviiruse kohta on kõikjal. Seepärast ongi meedia üks põhilisemaid kohti, kus leiavad kahtlevad inimesed kinnituse oma eelarvamustele.
Lisaks on levinud arvamus, et vaktsineerimine on vajalik vaid individuaalsel tasandil ja mitte kogu ühiskonnas, et peatada viiruse levikut. Arvatakse, et pole mõtet vaktsineerida, sest nemad ei kuulu viiruse riskigruppi ning seega elavad selle lihtsalt üle. Selline mõtteviis on rohkem levinud noorte hulgas. Ei mõisteta, et vaktsineerimise mõte ei ole niivõrd üksikisikute kaitseks, aga pigem laialdase leviku pidurdamiseks ja nõrgema immuunsusega inimeste kaitsmiseks.
Levinud on ka üldine umbusaldus valitsuse vastu, mistõttu ei taheta nende välja antud eelnõusid täita. Need inimesed ei ole otseselt ainult vaktsineerimise vastu, vaid lihtsalt kõige vastu, mida valitsus teeb ja otsustab. See probleem on seevastu päevakorralisem USAs kui Eestis. Suurema rahvaarvu tõttu leidub seal rohkem vastumeelseid inimesi. Sotsiaalmeedias tekivad lihtsamini kõlakambrid ja nii leiavad nad suuremal hulgal toetust ning saavad seega rohkem tuge enda arvamuse esitamiseks.
Lisaks sellele kaheldakse vaktsiinide ohutuses, kuna hetkel käibel olevad vaktsiinid on kiiresti välja töötatud ja arvatakse, et pole olnud piisavalt aega, et uurida pikaajalisi mõjusid. Mingil määral on argument mõistetav, kuid ka siin on tugev mõju väärinfo ja kuulujuttude levikul. Levinud on palju erinevaid teooriad vaktsiinide kõrvalmõjudest, mis ei ole bioloogiliselt võimalikud. Näiteks, et vaktsineerimine põhjustab autismi ja hävitab ajurakke. Või veel absurdsem kuulujutt, et vaktsineerides sisestatakse inimestesse mikrokiipe, mis jälgivad nende tegevust ja asukohta. Probleemiks on inimeste vähesed teadmised bioloogia kohta, mistõttu nad usuvad ka reaalsuses ebaloogilisi väiteid.
Kokkuvõttes leiame, et vaktsineerimisega seotud polariseerumine on tekkinud inimeste teadmatusest. Kuna teemale üritatakse läheneda läbi uudiste ja sotsiaalmeedia, siis tekivadki ebamäärased teadmised ja eelarvamused, mis ei tugine teadusele. Seetõttu ei saa seda otseselt ette heita ainult inimestele, kuna neid mõjutab meedia, kus levib laialdaselt väärinformatsiooni.