4 küsimust nõukogu liikmele: Karin Kase
Karin vastutab selle eest, et keegi Kasahstani meedias (no ja mujal universumis ka) Bolti tõukerataste kohta ei valetaks. Loe lähemalt, mida ühist on Karinil ja teistel vanadel edututel sportlastel ning milleni viis kohtumine õlgkübaras plokkflööti mängiva poisiga.
Millega igapäevaselt leiva lauale tood?
Juhin Bolti PRi ehk haldan uskumatult ägedat rahvusvahelist kommunikatsioonitiimi. PR tiimi ülesanne on see, et kõigis 40 riigis, kus me tegutseme (ja muidugi mujal maailmas ka) teaksid inimesed, millega Bolt tegeleb ja et see, mida meie kohta meedias kirjutatakse ja räägitakse, oleks… noh, tõsi.
Milline on Sinu kokkupuude väitlusega?
Väitlema hakkasin keskkoolis kunagi eelmise aastatuhande lõpus, mitte vist täiesti edutult. Eesti meistriks ma küll kunagi ei saanud (tähendab, minu tiim sai, aga ilma minuta, aga see on pikem jutt), aga mõned diplomid mul ikka kapis on ja WSDC-l olen ka mõned korrad käinud.
Pärast seda, kui ma ise enam väidelda ei viitsinud, olen teinud seda, mida vananevad edutud sportlased ikka – treeninud teisi. Ja kui aega saan, käin vahel turniiridel kohtunikuks ka.
Miks Sa arvad, et väitlus on oluline?
Väga vähe on valdkondi, kus ei lähe kunagi vaja oskust oma mõtteid sisutihedalt ja struktureeritult väljendada, olgu selleks siis e-kirja kirjutamine, sõpradega õllelauas vaidlemine või inimeste juhtimine. Väitlus on väga hea viis neid oskusi arendada, ja avaliku esinemise oskuse ja julguse saab veel pealekauba.
Räägi üks vahva väitlusega seotud mälestus.
Oi jummel… kas see peaks olema see, kuidas me Poolas piletikontrolöri eest põgenedes sõitva rongi pealt maha hüppasime? Või see, kuidas me Kanadas öösel jala mingi kiirsöögiketi drive-inist burksi üritasime osta? Või kõik need päikesetõusud- või loojangud (kesse ikka aru sai, kumb parajasti oli) Roosta suvelaagri rannas...