"Enne mõtle, siis jaga!" on Eesti Väitlusseltsi ja IREX Media Literacy in the Baltics programmi koostöös valminud postrite sari, mis innustab sotsiaalmeedia kasutajaid hoolikalt läbi mõtlema, millist sisu nad edasi jagavad. Üldisemate meediapädevuse oskuste arendamiseks saab läbida ka IREXi tasuta online-kursust, mida saab läbida nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Argumenteerimisalaseid koolitusi saab ettevõttele tellida SpeakSmartist, koolidele ja noortegruppidele pakub koolitusi Eesti Väitlusselts.
Enne mõtle, siis jaga!
Kas jagad kontrollitud fakte või valeinfot?
Artikleid, sotsiaalmeedia postitusi või kellegi väljaütlemisi jagades on oluline kontrollida, kas jagatud informatsioon on tõene ja faktipõhine. Faktiväidetel peaks alati olema viide või allikas, mis tõestab, et informatsioon on tõene. Viidatud allikas peaks ka olema usaldusväärne - näiteks teadusliku väite puhul on viidatud teiste teadlaste poolt heaks kiidetud uuringule. Kui allikas puudub, peaks enne jagamist ise kontrollima, kas väide on tõene.
Loe lisaks iseseisva faktikontrollimise ja tõestusmaterjali leidmise kohta ning vaata ka Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös avaldatud faktikontrolle siit.
Kas jagad objektiivset informatsiooni või kallutatud sisu?
Informatsiooni jagamisel tasub alati üle kontrollida, mis on jagatava sisu eesmärk. Sisu on kallutatud, kui kasutatud informatsiooniga üritatakse jätta teistsugust muljet tegelikkusest. Nii võib juhtuda, kui fakte esitatakse eksitavas kontekstis või olulisi andmeid on välja jäetud. Kui tegu on näiteks eriti vastuoluliste artiklitega, tasub kontrollida, kas eksisteerivad ka vastupidist väitvad allikad ning hinnata nende usaldusväärsust.
Loe lähemalt kallutatud ja objektiivse informatsiooni olulisusest SpeakSmarti blogist ning tutvu väidete tõestamisel informatsiooni kasutamise põhimõtetega siin.
Kas jagad põhjendatud argumente või demagoogiat?
Kellegi seisukohta jagades on oluline kontrollida, kas tegu on tugeva argumentatsiooniga või hoopis demagoogia ehk loogikaveaga. Argumendi osad on väide, tõestus, seletus ja järeldus, mis on omavahel loogilises seoses. Demagoogiavõtteid on erinevaid ning demagoogiat kasutades tihti loogilist argumenti ei tehta. Demagoogia aga ei pruugi tõestada seisukohta, mida väitja tõestada tahaks. Seega tuleb jagatavat sisu alati kriitilise pilguga lugeda ning mõista, kas kasutatakse loogilisi argumente.
Vaata näiteid demagoogiavõtetest siit ning tutvu argumendi mudeli ja väite tugevuse hindamisega.
Vaata näiteid demagoogiavõtetest siit ning tutvu argumendi mudeli ja väite tugevuse hindamisega.
Kas jagad usaldusväärset autorit või tundmatut allikat?
Informatsiooni jagades on oluline pöörata ka tähelepanu algallika usaldusväärsusele. Kui on jagatud informatsiooni stiilis “Väidetakse, et…” ilma rohkemate viideteta või veebilehel ei ole välja toodud artikli allikat, on keeruline kindlaks teha, kas informatsioon on tõene ja objektiivne. Allikate puhul tasub kontrollida autoreid ja nende valdkonna-alast ekspertiisi, meediaväljaannete tausta ja maailmavaadet ning artikli eesmärki. Autori puudumise korral tasub aga mõelda eriti kriitiliselt, kas artiklit on ikka mõistlik edasi jagada.
Loe lisaks allika usaldusväärsuse analüüsimise kohta ning tutvu erinevate meedia tüüpidega siin.
Loe lisaks allika usaldusväärsuse analüüsimise kohta ning tutvu erinevate meedia tüüpidega siin.
Projekti toetab mittetulundusühing IREX osana USA välisministeeriumi programmist “Meediapädevus Balti riikides”
.png)