Kesk- ja põhikoolide Eesti meistrivõistluste reglement

(08.10.2019 seisuga)


I Kesk- ja põhikoolide Eesti meistrivõistluste etapid ja etappide süsteem

Üldreeglid

1) Eesti Väitlusseltsi poolt korraldatavad kesk- ja põhikoolide meistrivõistlused (edaspidi KK/PK EMV) toimuvad kolme etapina.

2) Turniirid toimuvad Keskkoolide väitlusformaadis vastavalt Keskkoolide väitlusformaadi reeglitele, mis on avalikud Eesti Väitlusseltsi kodulehel. Erandina on III etapil turniirisarja finaalvoorudes kõnede pikkused 8 minutit, lõpukõned 4 minutit.

3) Kesk- ja põhikoolide Eesti meistrivõistlustel väideldakse eraldi arvestustes eesti keeles ja vene keeles.

4) Kesk- ja põhikoolide meistrivõistluste turniiride teemad ja peakohtunikud valib Peakohtunike Koda.

5) Meistrivõistluste etapi toimumise kohast ja teemast teatavad korraldajad ette vähemalt kolm nädalat.

6) Kõikidel turniiridel on viis eelvooru, millest vähemalt üks on improvoor. Kui kõik eelvoorud on improvoorud, võib turniiril olla neli eelvooru.

7) Esimesel ja teisel etapil toimuvad pärast eelvoore veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal, kolmandal etapil on ainult eelvoorud.

8) Väitlejatel ei ole lubatud improteemadel kaasust ette valmistades oma võistkonna juhendajaga või teiste võistkondadega konsulteerida. Samuti ei ole lubatud teemakohase materjali otsimiseks kasutada telefoni, internetiühendust ega elektroonilisi andmekandjaid. Teema tõlgendamist puudutavates küsimustes tuleb pöörduda etapi peakohtuniku poole.

9) Tõestusmaterjali võltsimine, juhul kui see leiab 48 tunni jooksul pärast väitlust piisavalt tõendamist, toob kaasa võistkonna diskvalifitseerimise turniirilt.

10) Eelvoorudes järjestatakse võistkonnad lähtudes:
võitudest
summaarsetest kõnelejapunktidest
high-low summaarsetest kõnelejapunktidest
summaarsetest lõpukõne punktidest

11) Eelvoorudes järjestatakse kõnelejad individuaalselt lähtudes:
kõnelejapunktidest
high-low punktidest

12) Veerandfinaali saavad turniiri eelvoorude kaheksa parimat võistkonda üldarvestusest ja vastavasse finaali kaks võistkonda eesti keel teise keelena arvestusest. Eesti keel teise keelena (EKTK) arvestus kohaldub võistkondadele, kelle liikmete kodune keel ei ole eesti keel. Kõik võistkonna liikmed peavad kvalifitseeruma EKTK arvestusse.

13) KK/PK EMV venekeelne osa järgib siin reglemendis sätestatud reegleid. Põhjendatud vajaduse korral on venekeelse turniiri juhil koostöös turniiri korraldajaga õigus teha vajalikke muutusi.


KKEMV I, II ja III etapp

14) Esimeses voorus loositakse võistkonnad paaridesse juhuslikult.

15) Alates teisest voorust paaritatakse võistkonnad jõupaarituse (powerpairing) süsteemi kasutades, s.t jooksvas paremusjärjestuses pärast esimest vooru 1. kohal olev võistkond läheb kokku 2. koha võistkonnaga, 3. koht 4. kohaga jne. Teises voorus väitlevad kõik tiimid vastaspoolt võrreldes esimese vooruga. Ülejäänud eelvoorude pooled loositakse, seega võib juhtuda, et võistkond peab nt. kaks korda järjest jaatama.

16) Viimases eelvoorus kasutatakse high-low in brackets süsteemi, kus võistkonnad grupeeritakse võitude arvu alusel ja nende gruppide sees kohtub esimene viimasega, teine eelviimasega jne.

17) Viimases eelvoorus otsustab väitlejatele tagasiside andmise ja otsuse teatamise turniiri peakohtunik. Juhul, kui osades või kõigis ruumides on hindamine kinnine, peab paneelijuht olema valmis väitlejatele tagasisidet andma pärast veerandfinaalidesse pääsenud võistkondade teatavaks tegemist.

18) Võistkonnad peavad turniiri lõpuks saama ettevalmistatud teemat väidelda nii eitavalt kui jaatavalt poolt. Turniiridirektoril on õigus siinkohal teha põhjendatud erandeid.

19) Eelvoorudes ei pea ükski võistkond väitlema kaks korda sama võistkonna vastu sama poolt. Vajadusel korrigeeritakse moodustatud paare.

20) Esimeses eelvoorus ei pea väitlema oma kooli võistkonna vastu, edaspidi seda enam välistada ei saa. Vajadusel korrigeeritakse moodustatud paare. Turniiridirektoril on õigus siinkohal teha põhjendatud erandeid.

21) Paaritu võistkondade arvu korral jääb igas voorus üks võistkond puhkama. Ükski võistkond ei saa turniiri jooksul puhata kaks korda. Esimeses voorus puhkama jääv võistkond otsustatakse loosi alusel. Järgmistes eelvoorudes jääb puhkama jooksva edetabeli kõige nõrgem võistkond, kes ei ole veel puhanud. Puhkama jäänud võistkond saab puhatud vooru tulemuseks kirja võidu ja selle võistkonna väitlejad saavad puhatud vooru eest enda keskmised kõnelejapunktid antud turniiril. Võimalusel moodustatakse kohtunikest või korraldajatest dummy võistkond. Dummy võistkonna vastu väideldes saab võistkond vooru tulemuseks kirja võidu ja kõnelejad saavad vooru eest kohtuniku poolt määratud kõnelejapunktid.

22) Veerandfinaalides pannakse omavahel kokku eelvoorude järel 1. ja 8., 4. ja 5. (I poolfinaal), 2. ja 7. ning 3. ja 6. (II poolfinaal) koha saanud võistkonnad. Poolfinaalides kohtuvad vastavate veerandfinaalide võitjad. Finaalis kohtuvad poolfinaalide võitjad. EKTK arvestuses võistlevad võidu nimel turniiri finaalis arvestuse 1. ja 2. võistkond. Finaalvoorudes otsustatakse poolte valik vastavalt mündiviskele. Mündiviske võitnud võistkond jaatab teemat. Kui võistkonnad on turniiril juba samal teemal kohtunud, väideldakse vastaspooltel.


II KK/PK EMV lõplik paremusjärjestus

Võistkonnad

23) Eesti meister väitluses selgub pärast kolmandat etappi meistrivõistluste turniirisarja finaalis. Turniirisarja veerandfinaalidesse pääsevad kolme etapi koondarvestuse 8 parimat võistkonda, neist 4 parimat pääsevad poolfinaalidesse ja 2 parimat väitlevad finaalis, kus selgub Eesti meister. Poolte valik finaalvoorudes otsustatakse samal viisil nagu I ja II etapi finaalvoorudes.

24) Eesti meister väitluses EKTK arvestuses selgub pärast kolmandat etappi meistrivõistluste turniirisarja EKTK finaalis. Turniirisarja EKTK arvestuses toimuvatesse finaalidesse pääsevad 4 parimat võistkonda. Kui võistkond jõuab finaalvoorudesse nii üld- kui ka EKTK arvestuses, võib võistkond valida, kummas arvestuses osaleb.

25) Veerandfinaalides kohtuvad omavahel võistkondlike punktide aluse 1. ja 8. (I veerandfinaal) 4. ja 5. (II veerandfinaal), 3. ja 6. (III veerandfinaal), ja 2. ja 7. (IV veerandfinaal) koha saanud võistkonnad.

26) Poolfinaalides kohtuvad omavahel I ja II veerandfinaali ning III ja IV veerandfinaali võitjad. Veerand- ja poolfinaalides kaotajate omavaheline paremusjärjestus otsustatakse eelvoorude tulemuste põhjal. EKTK arvestuses kohtuvad omavahel võistkondlike punktide alusel 1. ja 4. (I poolfinaal), 2. ja 3. (II poolfinaal) koha saanud võistkonnad.

27) Aastaarvestuses saavad võistkonnad punkte vastavalt etapi eelvoorudes kogutud võitude arvule. Lisaks annab poolfinaali jõudmine 1 lisapunkti, finaali jõudmine veel 1 lisapunkti ja etapi võit veel ühe lisapunkti. Maksimaalselt on võistkonnal võimalik ühelt etapilt teenida 8 punkti aastaarvestusse.

28) Kui aasta lõpus on kahe võistkonna punktid võrdsed, saavutab kõrgema koha see võistkond, kellel on summaarselt rohkem kõnelejapunkte. Kolmanda kriteeriumina arvestatakse, millise võistkonna koosseisus on paremustabelis kõrgema koha saanud kõneleja.

Kõnelejad

29) Meistrivõistluste kõnelejate paremusjärjestus mõlemas arvestuses selgub kõneleja 10 parima eelvooru tulemuse summeerimisel. Arvestuses osalemiseks peab osalema vähemalt kahel etapil kõikides voorudes. Kui kõnelejate punktid on võrdsed, saavutab kõrgema koha see, kelle 10 parima tulemuse standardhälve on väiksem. Standardhälvete viigi korral saab kõrgema koha väitleja, kelle võistkonna (võistkondade) saavutatud keskmine punktiarv etapi kohta on kõrgem.

Koolid

30) Koolide arvestuses liidetakse kokku kõigi samast koolist pärit võistkondade saavutatud punktid. Segavõistkondade puhul saab iga kool sama suure osakaalu võistkonna punktidest, nagu on kooli õpilaste osakaal võistkonnas. Nimetatud osakaalusid hinnatakse iga vooru kaupa eraldi. Kaheliikmelised võistkonnad ei saa tuua kooli(de)le rohkem punkte, kui ⅔ igas voorus.

Piirkonnad

31) Piirkondlik arvestus moodustatakse juhul, kui piirkonnast osaleb meistrivõistlustel vähemalt kümme väitlejat. Kui vähemalt kümme väitlejat piirkondlikus arvestuses on põhikooliõpilased, moodustatakse ka vastava piirkonna põhikoolide arvestus ning jagatakse vastavalt ka samad auhinnalised kohad. Väitleja piirkondlik kuuluvus on määratud tema esindatava kooli asukoha järgi. Piirkondadeks loetakse Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnad ning kõik Eesti maakonnad, kusjuures maakondlikes arvestustes ei arvestata Tallinna, Tartu, Pärnu või Narva linna väitlejaid juhul, kui vastav linn moodustab eraldi arvestuse. Piirkondlikus arvestuses loetakse auhinnaliste saavutuste vääriliseks parimat võistkonda (peab koosnema ainult piirkonna väitlejatest) ning parimat kõnelejat (ei pea kuuluma võistkonda, kus on ainult sama piirkonna liikmed).

Tulemused

32) Meistrivõistluste etappide tulemused ja meistrivõistluste seisu panevad korraldajad Eesti Väitlusseltsi koduleheküljele üles ühe nädala jooksul pärast etapi toimumist.


III Võistkonnad

33) Ühe võistkonna koosseisus on kolm liiget. Aasta jooksul võib ühes võistkonnas osaleda vajadusel 4 liiget. Kui ühe võistkonna koosseisus väitleb ühe etapi jooksul 4 liiget, siis ei ole võistkonnal võimalik saada edasi finaalvoorudesse, samuti ei saada punkte aastaarvestusse. Erakordsel, mõjuval põhjusel (eelkõige ootamatu ägeda haigestumise korral) võib võistkond etapi peakohtuniku, Peakohtunike koja juhi ning EVSi esindaja otsusega osaleda etapil ka neljaliikmelises koosseisus ning saada punkte võistkondlikus aastaarvestuses. Konkreetsel etapil finaalvoorudesse jõuda ei saa.

34) Kui võistkond vahetab ühe turniiri jooksul liiget, võib improvooru ettevalmistuses osaleda vaid 3 liiget, kes improvoorus väitlema hakkavad.

35) Kui võistkond otsustab oma koosseisu muuta etapi käigus, tuleb sellest enne vooru algust teavitada turniiridirektorit vabas vormis. kirjutatud avalduse näol.

36) Juhul, kui meistrivõistluste sarja lõppjärjestuses tuleb auhinnalisele kohale võistkond, kuhu on meistrivõistluste etappide jooksul kokku kuulunud neli väitlejat, saavad hooaja parimate tunnustamisel ära märgitud kõik neli väitlejat.

37) Kui võistkond tuleb etapile kaheliikmelisena, ei ole võistkonnal võimalik saada edasi finaalvoorudesse, samuti ei saada punkte aastaarvestusse. Erakordsel, mõjuval põhjusel (eelkõige ootamatu ägeda haigestumise korral) võib võistkond etapi peakohtuniku, Peakohtunike koja juhi ning EVSi esindaja otsusega osaleda etapil ka kaheliikmelises koosseisus ning saada punkte võistkondlikus aastaarvestuses. Konkreetsel etapil finaalvoorudesse jõuda ei saa. Turniirisarja finaalvoorudesse (III etapil) pääsemiseks võib leida uue liikme, kui see mahub 4. liikme reegli hulka.

38) Kui kõneleja peaks tegema ühe väitluse jooksul kaks kõnet (v.a lõpukõne) läheb individuaalsesse arvestusse väitleja üks kõne. Väitleja peab enne väitlust kohtunikule ütlema, milline tema kõnedest arvesse läheb.


IV Kohtunikutöö

Kohtuniku kohustus enne turniiri

39) Kohtunik annab turniirile registreerudes teada, millistele võistkondadele ta ei saa kohtunikuks olla (nt tema enda treenitavad võistkonnad, võistkonnad, kus väitlevad ta sõbrad/sugulased jne).

Kohtuniku ülesanded turniiri jooksul

40) Kohtunik jälgib väitlust tähelepanelikult, teeb oma otsuse iseseisvalt ning ei aruta oma otsust kaaskohtunikega enne selle tegemist. Venekeelses osas teeb kohtunikepaneel otsuse konsensuslikult.

41) Kohtunik lähtub otsuse tegemisel toimunud väitlusest, jättes kõrvale isiklikud, soolised, etnilised, rassilised, ealised jms eelistused väitlejate osas. Nimetatud eelistest lähtumine on aluseks apellatsioonile ja võivad viia kohtuniku kõrvaldamiseni turniirilt.

42) Kohtunik täidab väitluse põhjal kohtunikulehe. Pärast otsuse tegemist viib kohtunik esimese asjana kohtunikulehe staapi turniiridirektori kätte.

43) Alles pärast kohtunikulehe turniiridirektorile viimist ütleb kohtunik oma otsuse ka võistkondadele. Kohtunik on kohustatud oma otsust väitlejatele lühidalt ja selgelt põhjendama.

44) Kui kohtunikepaneeli otsus on üksmeelne või kui üks kaaskohtunikest otsustab teisiti, annab tagasiside pärast otsuste tegemist ja põhjuste arutamist paneelijuht. Kui paneelijuhi otsus erineb kaaskohtunike omast, annab tagasiside võistkondadele üks kaaskohtunikest. Kõik kohtunikud paneelis on kohustatud olema valmis andma tagasisidet ja oma otsust põhjendama.

45) Väitluse kommenteerimise ja kõnelejatele isikliku tagasiside andmise juures tuleb kinni pidada turniiri ajakavas sätestatud kellaaegadest. Hea kohtunik vastab väitlejate küsimustele ka siis, kui viimased tulevad neid esitama voorude vaheliste pauside ajal.

46) Kohtunikud annavad kõnelejapunkte absoluutskaalal, st võttes arvesse mitte turniiri, vaid Eesti väitlejate keskmist taset. Kõnelejapunkte antakse igale väitlejale individuaalselt vahemikus 60-80 punkti, keskmine kõnelejapunktide summa on 70 punkti.

47) Kohtunik täidab kohtunikulehel kõik vajalikud lahtrid korrektselt, põhjalikult ja loetava käekirjaga.


V Apellatsioonid

48) Meistrivõistluste kohta käivaid apellatsioone lahendab Peakohtunike Koda. Etapisiseseid apellatsioone lahendab etapi peakohtunik.

49) Sisulised apellatsioonid tuleb esitada kirjalikult enne järgmise vooru algust turniiri peakohtunikule. Enne apellatsiooni esitamist palume kindlasti suhelda oma juhendajaga.

50) Sisulise apellatsiooni korral kuulab peakohtunik ära apellandi, kohtuniku(d), oponendid, vajadusel ajamõõtja ning teeb seejärel oma otsuse - peakohtunikul on de iure õigus kohtuniku otsus ümber muuta, de facto on see problemaatilisem, sest keegi peale ruumis viibinud ja väitlust kuulanud kohtuniku pole pädev kõnealuse väitluse üle otsustamaks. Samas on peakohtunikul õigus teha kohtunikule, kelle otsus apelleeritakse, noomitus ning arvestada apellatsioonijuhtu tema määramisel järgmistesse voorudesse.

51) Tehniline apellatsioon (vale punktiarvestus, viga turniiri süsteemis vms) tuleb esimesel võimalusel esitada suuliselt turniiridirektorile, kes teeb võimaluste piires kõik ette tulnud vea korrigeerimiseks.


VI Turniiri korraldus

52) Turniiri korraldajad on turniiri avamisel kohustatud kõiki turniiril osalejaid viima kurssi turniiri reeglitega ja koolimaja sisekorraeeskirjadega.

53) Turniiri avamisel viibimine on kohustuslik kõikidele osalejatele.

54) Kõik osalejad kasutavad koolimaja ja selle sisustust heaperemehelikult. Koolimaja ja/või selle inventari süülise kahjustamise korral on Eesti Väitlusseltsil õigus kahju selle tekitajalt või tema vanematelt sisse nõuda.

55) Kõikides käesolevas reglemendis reguleerimata küsimustes (sh alkoholi- jm küsimused) lähtume Eesti seadusandlusest. Seaduse vastu eksimine tähendab automaatselt ka korraldusreeglite vastu eksimist.

56) Korraldusreeglite rikkumise korral on turniiri korraldajatel õigus rikkuja turniirilt kõrvaldada.

57) Turniiri korraldajad tagavad nõuetekohaselt komplekteeritud esmaabikarbi olemasolu kõikidel keskkoolide Eesti meistrivõistluste etappidel.

58) Turniiri korraldaja viib end kurssi koolimaja evakuatsiooniplaaniga ning hoolitseb selle eest, et tulekahju vms kriisiolukorra puhul on võimalik kõik majasviibijad ohutult hoonest välja viia.