Persoon: võistlusväitluse ja arutleva hariduse suuna juht Lotta Vaher

2026. aasta esimeseks persooniks on pikaaegne väitlusfanaatik Lotta Vaher, kes asus 2025. aasta lõpus EVSis tööle ka võistlusväitluse ja arutleva hariduse suuna juhina. Kuidas Lotta väitluseni jõudis ning milliseid ideid on ta juba EVSis ellu viinud, loe juba persooniloost!

Kuidas ja millal Sa väitlusega tegelema hakkasid?

Esimest korda läksin väitlusringi 6. klassis, kuid tõsiselt hakkasin väitlema 8. klassis. Meie võistkonnal läks Tartu presidenditurniiril päris hästi, pärast seda läksime KKEMV-le, kus meil läks samuti pigem hästi ja nii see algas. Minu koolis ei olnud väitlusklubi, nii et me käisime peamiselt gümnaasiumide ja ülikoolide klubides väitlemas. Kuna ma tahtsin enda kooli ka väitlust, hakkasin siis 8. klassis ise klubijuhiks. Nii et ma saan öelda, et 8. klassist alates olen töötanud õpetajana!

Milline mälestus Sulle väitlusega seoses esimesena meenub?

Väga raske on öelda, mis esimesena meenub, sest ma olen väitluses nii kaua sees olnud. Peaaegu pool elust. Tunne, mis väitluses tekib, on siiski siiani sama, põnevus ei ole kuhugi kadunud. See meenubki mulle väitlusest mõeldes esimesena.

Oled nüüd veidi aega EVSis arutleva hariduse ja võistlusväitluse suuna juhi rolli täitnud. Millised on esmamuljed?

Esmamulje on väga hea, olen korraldamisega sina peal ning väitluses piisavalt kaua sees olnud, et palju on mulle juba ka tuttavat. Samas on tegemist ametiga, kus inimesed tihti vahetuvad (nagu Harry Potteri mustade jõudude vastase kaitse õpetajad, nagu mu õde ütles). Siiani tundub, et kõik laabub, olen ühte KKEMV etappi kõrvalt jälginud, nüüd korraldan KKEMV teist etappi, mis 14.-15.02 Paides toimub.

Siiani on arutlev haridus ja võistlusväitlus olnud EVSis erinevad suunad, mida on juhtinud erinevad inimesed. Kuidas oled kaks suunda enda jaoks sidunud?

Minu jaoks on väitlus olnud oluline osa minu haridusest. Et edukalt väidelda, on minu meelest hea palju teada. 10. klassis ei olnud minu jaoks ilmne, et Etioopia-Sudaani diplomaatilistest suhtest ja tammiehitusprojektist lugemine, et ma edukamalt väidelda oskaksin, võiks mulle tulevikus ka kasulik olla. Kuid kuna mind huvitas väitlus, siis ma õppisin täiesti võõraid ja keerulisi asju, lõin seoseid. Nüüd on aga erinevad majandus-, kunsti-, kultuuri-, tehnoloogia- ja välispoliitikateadmised, mis ma väideldes sain, igapäevaelus kasulikud. Näiteks ma tean, kuidas majalaenud Rootsis, Eestis ja Kanadas töötavad, sest ma kunagi pidin sellel teemal väitlema – oluline teadmine, kui ma kunagi maja tahan osta. Mainimata avaliku esinemise, kriitilise mõtlemise või suhtlusoskusi, mida väitlus kindlasti arendab.

On Sul mõtteis mõni idee, mida tahaksid EVSis kindlasti teostada?

On, olen selle mõtte ka juba osaliselt ellu viinud. Et arendada Eestis kõrgetasemelist väitlust, tahtsin tuua meile koolide maailmameistrivõitluste (WSDC) esindusvõistkonna kõrvale ka n-ö arenguvõistkonna (development team). Arenguvõistkonna eesmärk on anda noorematele või algajamatele, kuid suure potentsiaaliga väitlejatele võimalus kõrgetasemeliselt väidelda ja treenida, et olla järgmisel aastal samm lähemal maailmameistrivõitlustele minemisele. Nii kasvatame järgmise väitlustegijate põlvkonna, tagame jätkusuutlikkuse ja pakume suuremale hulgale Eesti noortest parimaks saada. Mina ja Richard Käsper oleme tänavu Eesti MM-koondise treenerid, nii et kui kõik hästi läheb, on meil kevadest ka Eesti esimene arenguvõistkond valitud ja treenimas.

Õpid ülikoolis õpetajaks ning oled aktiivne ka YouTube’is, kus Sinu õppekanalil KÕIK SELGEKS! on suisa üle 2000 tellija. Kuidas Sa avastasid kire õpetamise vastu ning jõudsid ka YouTube’i kanali avamiseni?

Eestil ei ole palju maavarasid, inimesi, kapitali. Seetõttu peame olema edu saavutamiseks targad, haritud, nutikad. Haridus on minu meelest parim viis üha asjalikumaid inimesi Eestisse kas juurde luua või tuua. Usun, et haridustöötajate mõju on tohutu. Minu eesmärk õpetajaks õppides ja laiemalt hariduses (ka Eesti Väitlusseltsis) töötades on teha nii, et meil oleks kõige parem haridus maailmas, mida iganes see ka ei tähenda. Seeläbi sündis ka mu YouTube'i kanal KÕIK SELGEKS!. Lõpetasin nii põhi- kui keskkooli viitega, kuna vaatasin palju YouTube'i haridussisu. Inglise keeles õppimine ei ole aga kõigile kättesaadav, seega tahtsin, et meil oleks rohkem eestikeelset sisu. Pealegi teen videoid just Eesti õppekavast lähtuvalt, ingliskeelne YouTube keskendub rohkem rahvusvahelisele. Minu jaoks on oluline ka mõju suurus ja ulatus – iga mu video on tasuta kättesaadav ükskõik kellele ja ükskõik millal, ükskõik kui mitu korda, samas kui õpetajana saan ma korraga olla vaid ühes klassis umbes 24 õpilasega ja mul on päevas vaid 24 tundi.

Aktiivsetel inimestel kipub märkamatult juhtuma, et puhkamiseks aega ei jäägi. Kuidas Sa enda aega nii paljude tegevuste vahel jagad?

Puhkust, nagu palju muud, saab planeerida. Olen leidnud endale eriala, kus töö käes lippab, nii et lühikese ajaga palju saavutada ei ole minu jaoks vaev. Kui ma aga riigikaitses töötasin, pinke värvisin või maasikaid korjasin, mis mõnes mõttes olid lihtsamad tööd kui sündmuste korraldamine või õpetamine, olin ma vaimselt palju väsinum ning jõudsin vähem. Olgugi, et mul on vahepeal kiire, on mul jällegi perioode, kus midagi polegi teha ja häda on hoopis igavuse peletamisega. Ma arvan, et seni, kuni tegevuste valik on kureeritud, ei ole mul probleeme ka sellega, kui peangi mõni nädal ilma n-ö molutamisajata hakkama saama, sest kõik tegevused, mida ma teen, aitavad mul päeva püüda ning saada selleks, kes ma kuskil sisimas olla tahan.

Milliste hobidega Sa pingeid maandad?

Väitlusega! Paljud minu hobid tunduvad kõrvalseisjatele tööna, nii et öelda, et ma vabal ajal tegelen Tartu Ülikooli väitlusklubi juhtimisega, ei tundu pingete maandamisena. Peale väitluse tegelen peamiselt käsitööga, mul on hetkel käsil projekt endale Vaivara rahvariided luua ja seda dokumenteerida (ja YouTube'i panna, mitte küll KÕIK SELGEKS! kanali alla), et rahvarõivad ning nende valmistamine avalikkusele lähemale tuua, käegakatsutavamaks teha, võtta ära isetegemise hirmu.