Persoon: (väitlus)õpetaja ja koolitaja Siim Ruul
Septembri persooniloos saame lähemalt tuttavaks armastatud väitlusõpetaja, koolitaja ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Siim Ruuliga. Kuidas Siim väitluseni jõudis, mis hoiab teda väitluse juures ka palju aastaid hiljem ning milline jalgpalliklubi on Siimu hinnangul maailma parim, loe juba ise!
Kuidas Sa tutvustaksid end inimesele, kes Sind ei tunne?
Ma olen lihtsalt Siim, kahe lapse isa, tavaline õpetaja Pärnust. Aga tegelikult on see on jõle raske küsimus. Ma olen küll väga edev inimene, aga ennast peegeldada on ikka keeruline, arvestades, et teised persoonilood on vähe kuulsamatest inimestest olnud.
Mis Sind väitluseni juhatas?
Hakkasin väitlema keskkoolis Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Mäletan, et näidisväitluses mulle tundus, et kõik ajavad õudselt palju jama ja ma ju oskaks ise paremini. Selline keskmise 16-aastase poisi arvamus, et oled maailma naba. Pärast tuli välja, et ei oska ma midagi nii hästi ja väitlemist tuleb ikka kõvasti õppida, enne kui keegi teine su mõtetest ka aru hakkab saama. Aitäh minu väitlusõpetajale Heidi Taalile, kes oli hea reaalsuskontroll, aga ka toetav juhendaja.
Kuidas sai Sinust väitlusõpetaja? Mis Sind jätkuvalt selle juures hoiab?
Siin tuleb jälle Heidit kiita. Ta andis kohe 11. klassis võimaluse juhendada uusi algajaid ja sealt see pisik alguse sai. Tartusse ülikooli minnes suunati Väitlusseltsi poolt kohe kõik noored mõnda kooli õpetama või kasvõi üht tiimi juhendama. Nii sattusin mina tollasesse Mart Reiniku Gümnaasiumisse, kus hakkasime Liiri Ojaga ise täitsa noorte ja rumalatena väitlusklubi vedama. Täna motiveerivad mind noored, kes tahavad areneda ja väitlusspordis edukad olla. Kuidas sa siis ütled noorele, kelle silmad säravad: “Ah, suva, ma ei viitsi sind aidata!”
Lisaks väitlusõpetajale oled ka väga hinnatud koolitaja. Kas oled sündinud esineja ja teadmiste edasi andja või oled seda oskust eraldi lihvinud? Kas oled mõistnud, mis on koolitajana Sinu X-faktor?
Pikalt oli nii, et suure kogemusega väitlejate seas ei olnud peaaegu ühtki tegevõpetajat. Nõnda ma sobisingi kõige paremini teisi õpetajaid koolitama. Ehk siis ma pole niivõrd hinnatud kui pikalt lihtsalt ainuke variant. Koolitamine – nagu iga oskus – areneb kogemusega. Ma täna ei tahaks enam nii koolitada nagu 15 aastat tagasi. Ma arvan, et mul pole mingit X-faktorit, vaid päris pikaaegne kogemus nii koolikeskkonnas kui ka argumenteerimise õpetamisel. Kui need kaks kokku panna, võimaldab see mul jagada oma kogemusi, mis loodetavasti muudab koolitused eluliseks.
Miks on oluline õpetada argumenteerimist ka väljaspool väitlusklubi?
Argumenteerimine ongi ju eluline oskus, mida läheb vaja tööl, koolis, kodus, turul, korterühistu koosolekul, mõnikord taksos või politseiametnikega. Väitlusklubi on lihtsalt vahend, kuidas argumenteerimise oskust mängulises vormis areneda. Meil kõigil oleks elu hästi palju lihtsam, kui inimesed meie ümber argumenteeriksid rohkem ja paremini.
Lisaks erinevatele rollidele väitlusmaailmas oled ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Mis on olnud Sinu jaoks õpetajatöös keerulised ja vastupidi, rahuldustpakkuvad hetked?
Õpetajatöö kõige lihtsam ja raskem osa on põhimõtteliselt sama – suhtlus õpilastega. Lõpuks on õpetaja ju teenindaja, kelle eesmärk on aidata noorel inimesel ennast leida, arendada, õppida ja maailma avastada. Ealiste iseärasuste tõttu ei saa õpilane tihti aru, miks või kelle jaoks ta koolis käib. Enamikega jõuame siiski koolitee lõpuks tõdemuseni, et õpitakse endale ja õpetaja pole kubjas, vaid kaasteeline. Ja see ongi kõige kihvtim, kui aastaid hiljem kohtud õpilastega, kes on leidnud elus oma koha ja neile tuleb meelde, et oled ka neid natuke aidanud.
Millised muutused haridussüsteemis Sind rõõmustavad? Mis teeb muret?
Mind rõõmustab, et hariduse fookusesse on tõusnud või tõusmas üha rohkem õpilased, mitte kool või süsteem või eksamid. Me ju ei õpi lihtsalt aineid või eksamiteks, vaid proovime aidata õpilasel areneda. Murelikuks teevad mind algatused, mis ei tundu väga argumenteeritud. Hea näide on sel aastal jõustunud muutus, kus koolikohustus asendus õppimiskohustusega ja ministeerium kuulutab tohutut muutust mingis õppimise paradigmas. Ma ei tea ühtki õpetajat, kes saaks aru, kuidas ühe sõna asendamine teisega ja kolm pressiteadet aitab Kaidol või Katil, kel on koolis raske, nüüd järku rohkem õppima hakata.
Milline jalgpalliklubi on maailma parim? Miks?
Pärnu Vaprus! Ja natuke Arsenal ka. Vaprus on minu koduklubi ning proovin käia pea igal mängul kodus ja võõrsil. Vaprus on tõeline kogukonnaklubi, kes proovib arendada oma kasvandikke, ei too välismaalt hulgimüügi korras keskpäraseid mängijaid, et siis liigas kaks kohta parem tulemus saavutada või neid hiljem maha müüa. Vaprus on päriselt Pärnuga seotud, ei treeni teises linnas või käi praamiga kodumängudel. Meil on kõige ägedamad fännid, kes toetavad klubi ka siis, kui sportlikult võib-olla kõige paremini ei lähe! Välismaa klubidest olen Arsenali jälginud 1998. aastast peale ja eks proovime sõpradega aeg-ajalt ka Londonis mängudel käia, aga miks olen Arsenali fänn, on hästi palju pikem jutt.