Persoon: EVSi koolitaja ja jurist Andreas Põšnograjev
Veebruari persooniloos tutvume EVSi koolitaja Andreas Põšnograjeviga, kes lisaks koolitamisele õpib Tartu Ülikoolis õigusteadust ning töötab juristina. Mis spordiala ei tulnud Andreasel noorena välja ning millise väitluselemendi omandamine oli kõige keerulisem? Nendele ja ka teistele küsimustele annab Andreas loos vastused!
Kuidas Sa väitluseni jõudsid ja mis Sind alguses selle juures köitis?
Kuni 8. klassini tegelesin jalgpalliga. Karl Mattias Arulepp, mu tiimikaaslane jalkas (ja tulevane tiimikaaslane väitluses) ütles, et kuule, sa oled jalkas suht kehv, lähme proovime väitlust. Jalkas olin tõesti suht kehv, väitluses olin parem.
Kas mäletad oma esimest turniiri? Millise tunde see jättis?
Jaa, päris hästi. See oli START 2018 ning mul on tõsine kaastunne kõikidele, kes praegu väitlusega tegelevad – siis oli neid võita palju lihtsam. Peamiselt mäletan seda, et keegi finaalis üle kolme minuti ei rääkinud, aga keegi pidi ju võitma ja võitsime meie. Nüüd START või presidenditurniire vaatamas ja finaale hindamas käies muigan iga kord, et kuidas vanasti tiitleid kobistada sai.
Kas oli mõni väitluse element, mis tuli Sul õppides raskemalt?
Võrdlemine – keskkooliväitluses öeldi iga kord tagasisides, et te oleksite pidanud rohkem võrdlema, punkt. Ma lihtsalt eriti ei saanud aru, mida ma siis tegema pean. Kuna argumentide võrdlemine on ka üpriski keeruline asi, mida õpetada ja mida hästi teha, siis see tuli väga aeglaselt.
Kuidas on Sinu suhe väitlusega ajas muutunud?
Ta on ilmselt muutunud selles osas, kui palju aega sellesse panustada jõuan. Väitluse kõige olulisem osa – need oskused, mis sa kaasa saad ja need inimesed, kellega sa tutvunud – on püsinud muutumatuna.
Millal ja kuidas jõudsid selleni, et hakkasid teadmisi ka teistele jagama ehk Sinust sai EVSi koolitaja?
Gümnaasiumi lõpu poole pakuti. Tahtsin seda teha selleks, et väitlus ei jääks selliseks hobiks, mida saab harrastada vaid suurlinnades.
Mis on Sinu jaoks koolitajana kõige keerulisem või ootamatum olnud?
Minu koolitustel on osalenud 12-aastaseid, on osalenud ka 75-aastaseid – sama teema kummalegi huvitavaks tegemine on üpris keeruline.
Kas Sul on mõni koolitus, mis on eriti meelde jäänud?
Jaa, käisin kunagi ühes vallamajas koolitamas, kus koolituse tellija hoiatas ette, et meil on ka üks (eelnevalt mainitud) 12-aastane, lootes, et ta kuidagi koolitust segama ei hakka. Enamus koolitusest oli meie kahekõne – ta oli kõige huvitatum, tegi imelise argumendi teemal "Eestis tuleks rajada tuumaelektrijaam" ja jäi pärast küsimusi ka küsima. Hästi tore oli.
Õpid ülikoolis õigusteadust, mis on väitlejate seas populaarne erialavalik. Kuidas Sina mõistsid, et soovid tuleviku juuraga siduda?
Ausalt öeldes langetas valiku välistamismeetod. Käisin reaalainete kallakuga koolis, reaalainete isu sai juba umbes 10. klassiks täis. Siis jäid alles humanitaar- ja sotsiaalained, vanemad ei lubanud filosoofiat ega ajalugu õppida ja siis jäi alles juura.
Lisaks õpingutele ja koolitamisele töötad ka juristina. Millised hobid aitavad Sul pingeid maandada?
Osalen ühel rahvusvahelisel harjutuskohtuvõistlusel, aga see vist hobi mõõtu välja ei anna. Ma olen ping-pongis päris okei.
Kirjelda enda ideaalset vaba päeva.
Olen hästi suur spaahotellide fänn, eriti meeldis mulle Kernu mõis. Nii et ilmselt midagi seal.