Viis viisi kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamiseks
Autor: Agnes Alajõe, Arutleva Kooli programmijuht
Meediapädevuse nädalal on paslik tõdeda, et elame ajastul, kus meid ümbritseb lakkamatu infovool: sotsiaalmeedia, uudisteportaalid, algoritmid ja reklaamid. Puutudes tihti kokku arvukate väidete, lubaduste ja meelsustega, on kriitilise mõtlemise oskus määrava tähtsusega. Just see aitab meil eristada fakti arvamusest, märgata manipulatsiooni ja teha teadlikke otsuseid.
Kui 2018. aasta PISA testis suutis fakti arvamusest eristada iga seitsmes Eesti õpilane, siis 2022. aastal vaid iga kümnes. Samal ajal levib info, sealhulgas valeinfo, kiiremini kui kunagi varem. Viimased aastad on näidanud, kui erinevates inforuumides võivad inimesed elada ja kui mõjutatavad me oleme, kui puudub oskus kriitiliselt mõelda. Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskused on enesekaitsevahendid, mis on vajalikud nii koolipingis, tänapäevases inforägastikus orienteerumises kui ka kodanikuhariduses, näiteks valimiskasti juures otsust langetades.
„Arutleva kooli“ programmi mõju-uuring näitab, et vaid kolmandik õpilastest tunneb end koolitunnis oma arvamust väljendades mugavalt. Seetõttu tuleb kriitilist mõtlemist ja argumenteerimist arendada kõigis ainetes, mitte ainult keele- või ühiskonnaõpetuses. Oskused ei kasva iseenesest, vaid vajavad koolikultuurist tuge – arutelukeskkonda, kus kõiki julgustatakse kaasa mõtlema ja rääkima.
Arutleva Kooli viis soovitust kriitilise mõtlemise toetamiseks ainetunnis
Häälesta arutelule. Alusta tundi lühikese diskussiooniga teemal, mis seostub õpitavaga (nt „Kas pärimuskultuuri hoidmine on vajalik?“ või „Kas koolis peaks olema lubatud kasutada kalkulaatoreid?“). See ärgitab mõtlema ja loob turvalise aruteluõhkkonna.
Harjuta allikakriitilisust. Lase õpilastel leida tunni teema kohta tõestusmaterjali ja põhjendada, miks see on usaldusväärne või kaheldav.
Anna klassile vastanduvad seisukohad. Jaga klass kaheks ja lase rühmadel kaitsta eri seisukohti, seejärel analüüsige, mis tegi ühe või teise argumendi veenvaks. Näiteks füüsikas arutlege, kas tuumaenergia on jätkusuutlik lahendus; bioloogias, kas geenmuundatud toit on eetiline.
Analüüsi loogikavigu. Too näiteid liialdustest, üldistustest või valedest põhjuse-tagajärje seostest ning arutage, kuidas neid vältida. Näiteks „Kui üks teadlane eksib, ei saa teadust usaldada“ (üldistus) või „Kui kliima soojeneb, siis talvi enam ei tule“ (vale põhjuse-tagajärje seos).
Reflekteeri. Küsi tunni lõpus: „Milline argument sind enim veenis?“ või „Kuidas oma seisukohta tugevdada?“. Nii õpib õpilane analüüsima. Näiteks matemaatikas võib küsida, miks valis õpilane just selle lahenduskäigu; ajalootunnis, kuidas allikate põhjal järeldused erinevad.
Arutelukeskkonda väärtustav õpetaja aitab õpilastel harjutada põhjendamist, kuulamist ja eri vaadete mõistmist. Sellest, mis algab ühest tunnist, kasvab koolikultuur, kus kriitiline mõtlemine ja meediapädevus ei ole pelgalt sõnad, vaid igapäevane argipäev.