FAKTIKONTROLL | Kas vastab tõele Martin Helme väide, et elektriautod on sama kahjulikud keskkonnale kui diisli- või bensiiniautod?

Faktikontrolli sarjas kontrollitakse, kas vastab tõele Martin Helme väide, et elektriautod on vähemalt sama kahjulikud keskkonnale kui diisli- või bensiiniautod, kuna nende tootmine ja utiliseerimine on loodust ülikahjustav.
TSITAAT

Martin Helme (EKRE) 15. juulil ERR-ile antud intervjuus: “Elektriautod on vähemalt sama kahjulikud keskkonnale kui on näiteks diisli- või bensiiniautod. Nende tootmine ja hilisem utiliseerimine on loodust ülikahjustav.”

KONTROLL

Otsime võrdlevaid uuringuid elektriautode ning bensiiniautode keskkonnakahjulikkuse kohta ning vaatame, kas elektriautod tõepoolest on vähemalt sama kahjulikud keskkonnale, kui diisel- või bensiinimootoriga autod. Rahvusvaheline puhta transpordi nõukogu on toonud 2018. aasta uurimuses välja, et elektriautod toodavad poole vähem kasvuhoonegaase oma eluea jooksul, kui teeb seda keskmine Euroopa sõiduauto.

Uuringus on võetud arvesse, et erinevad Euroopa riigid kasutavad eri viisidel toodetud elektrienergiat. Elektriauto, mis kasutab keskmist Euroopa elektrit, toodab peaaegu 30% vähem kasvuhoonegaase, kui toodavad seda teised turul olevad sisepõlemismootoriga sõiduautod. Elektriauto, mis kasutab madala süsinikusisaldusega toodetud elektrienergiat (näiteks elektrienergia, mis on toodetud Norras või Prantsusmaal), toodab eluea jooksul kolmandiku kasvuhoonegaasidest, mida toodab keskmine sisepõlemismootoriga sõiduauto.

Tõsi on see, et elektriautode tootmisest eraldub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase, kui sisepõlemismootoriga autode tootmise puhul. Samas tuuakse uuringus välja, et kaheaastase kasutuse järel tasakaalustub elektriautost ning sisepõlemismootoriga autost eralduvate kasvuhoonegaaside hulk (mõlema puhul on arvesse võetud tootmisest eralduvaid kasvuhoonegaase). Peale kahte aastat on elektriauto keskkonnale säästlikum.

Seda, et elektriautod on pikemas perspektiivis vähem kahjulikud kui sisepõlemismootoriga autod, kinnitavad ka järgnevalt välja toodud allikad. Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta infograafiku andmetel saaksid elektriautod olla veelgi vähem keskkonnale kahjulikumad, kui nende tootmine ja hilisem kasutamine toimuks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia jõul.

Euroopa Transpordi ja Keskkonna Föderatsiooni 2020. aasta uuringust selgub, et keskmine Euroopa Liidu elektriauto toodab eluea jooksul 20 tonni CO₂ gaase, bensiinimootoriga auto 53 tonni CO₂ gaase ning diiselmootoriga auto 57 tonni CO₂ gaase. Nature Sustainability ajakirjas avaldatud uuringus kinnitatakse, et elektriautod on keskkonnale säästlikumad, kuid selgus, et lühiajaliselt on õigustatud toetada sisepõlemismootoriga autode toodangut ning kasutamist, kuid seda vaid nii kaua, kuni elektriautod võtavad sisepõlemismootoriga autodelt turu üle.



Seda arvesse võttes tuleb järeldada, et isegi kui öelda, et elektriautode tootmine ja hilisem utiliseerimine on loodust ülikahjustav, siis pikemas perspektiivis on elektriautode looduslik jalajälg sisepõlemismootoriga sõiduautodest väiksem. Üldjuhul on Euroopa riikides selleks vajalik elektriauto eluiga 2 aastat, puhtama tootmisviisiga energiaga riikides veidi vähem. Võttes arvesse, et kui keskmine auto Euroopa Liidus on 11,5 aastat vana ning eeldame, et see auto on terve aeg kasutuses olnud, siis elektriauto võiks olla vähemalt Euroopas vähem kahjulik keskkonnale, kui on seda sisepõlemismootoriga autod nagu bensiini- ja diiselmootoriga autod.



OTSUS

Vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.