FAKTIKONTROLL | Kas Riina Sikkut rääkis tõtt, et naisi on juhtivatel ametikohtadel vähe?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Riina Sikkuti väide vastab tõele, et naised on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud.

TSITAAT


4. juunil ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusartiklis väitis Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE): "... naised on juhtivatel kohtadel alaesindatud."


KONTROLL


Käesolevas kontrollis on oluline, kuidas mõistetakse alaesindatuse tähendust ning keda loetakse juhtival ametipostisioonil olevaks inimeseks.


Eurostati 6. märtsil 2020 avaldatud uuringus naiste esindatuse kohta juhtivatel ametikohtadel Euroopa riikides tuuakse välja kolm näidet juhtivast positsioonist: keskastme juht, tippjuht ning juhatuse liige.



Eeldame, et Riina Sikkut mõtles alaesindatuse all naiste ja meeste jaotust juhtivatel positsioonidel võrreldes naiste ja meeste jaotusega rahvastikus. Vastavalt Statistikaameti andmetele on Eesti ühiskonnas mehi 47,35% ja naisi 52,65%. Eurostati andmetel on Eestis börsil olevate ettevõtete seas naisi keskastme juhtidena 46%, tippjuhtidena 33% ning 9% juhatuse liikmetena. Järelikult on Eestis võrreldes rahvastiku jaotusega naisi juhtivatel ametikohtadel vähem, kui mehi.


Kokkuvõttes on Riina Sikkutil õigus, et Eestis on naised alaesindatud, kuid alaesindatuse suurus sõltub oluliselt sellest, mis astme juhte vaadeldakse. Kõige suurem probleem on juhatuse liikmete seas ning kõige suurem tasakaal keskastme juhtide seas.


OTSUS



Tõsi

PROJEKTIST


Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.


Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.