Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle-Monika Helme (EKRE) väidab oma 7. märtsil tehtud Facebooki postituses, et Eesti lipu seaduse alusel peavad Eesti riigiasutused alati kasutama Eesti lippu.

Helme juhib seejuures tähelepanu Stenbocki maja ajutisele virtuaalkujundusele, mis kujutab Eesti vapilõvide kõrval Ukraina lippu. “Lipuseaduses on kirjas, et Eesti riigiasutused peavad alati kasutama Eesti lippu. Mõni teine lipp võib olla, aga Eesti lipp PEAB olema. Ehk siis - selle mummu oleks pidanud juba algusest peale kujundama nii, et ülalt alla pool on Eesti lipu värvides ja teine pool Ukraina värvides. Siis oleks see korrektne.”

Kontrollime, kas Eesti riigiasutused peavad oma kujunduses alati kasutama Eesti lippu.

KONTROLL

Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamist reguleerib lipuseaduse §15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine. Ei kõnealuses paragrahvis ega ülejäänud seadusdokumendis pole sätestatud Eesti riigiasutuste riigi lipu või värvikombinatsiooni kasutamise korda, küll aga sätestab §5, et riigikantselei hoonel heisatakse lipp alaliselt: Lipu heiskamise tähendust selgitab §9 ning lipuvärvide kasutamist sotsiaalmeedia kujunuses ei saa käsitleda lipu heiskamisena.

§15 esimene alapunkt näeb ette Eesti lipu ja selle värvikombinatsioonide kasutamise järgides head tava, mille kohta annab täpsustusi Riigikantselei. Ka riigikantselei kodulehel avaldatud täpsustused ei reglementeeri Eesti lipu või selle värvide kasutamist koos teise riigi lipu värvidega Eesti riigiasutuste kujunduses.

Faktikontrollile andis kommentaari riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kes kinnitas, et Stenbocki maja sotsiaalmeeniakujunduses kasutatud Ukraina lipu värvid ei ole Eesti lipu seadusega vastuolus, sest kasutatud pole mitte Ukraina lippu, vaid selle värvikombintsiooni.

Kokkuvõttes: Eesti lipu seadus ei reguleeri teise riigi lipu värvide kasutamist riigiasutuste sotsiaalmeedia kujunduses.

OTSUS

Vale.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.