FAKTIKONTROLL | Kas Madis Kallasel on õigus, et raiemahtude ja metsandussektori tööhõivel puudub üksühene seos?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Madis Kallase väidet, et raiemahud on viimaste aastate jooksul kasvanud, ent töökohtade arv metsandussektoris on jäänud stabiilseks.
TSITAAT

Eelmise valitsuse keskkonnaminister ja uue valitsuse regionaalminister Madis Kallas (Reformierakond) arutas 18. aprilli Esimese Stuudio saates metsanduse raiemahtude seost töökohtadega metsandussektoris. Kallas väitis, et “Metsandussektori töökohad ja raiemaht nii üks-ühele seoses ei ole. Seda ilmekalt näitab juba see, et viimase 15 aasta jooksul on raiemaht Eestis tõusnud väga suurtes numbrites ja tegelikult töökohti nii palju ei ole juurde tulnud, vaid [töökohtade arv] on jäänud pigem stabiilseks.” 

Kontrollime, kas Kallasel on õigus, et raiemahud on tõusnud, aga töökohtade arv on jäänud stabiilseks.

KONTROLL

Eestis hinnatakse raiemahte riikliku metsainvesteerimise (SMI) alusel. Statistikaametil on andmed Eesti koguraie kohta aastani 2019. Sajandi alguse esimestel aastatel oli koguraie Eestis 12 000 - 10 000 tuhande kuupmeetri vahel, ent 2008. aastaks langes koguraie 4 639 tuhande kuupmeetrini. Sealt edasi on aga koguraie maht järjest tõusnud ning 2018. aastal oli koguraie maht rekordiline 12 741 tuhat kuupmeetrit. 

Võrreldes seda riigile esitatud raiedokumentidega, mis näitavad esitatud raiekavatsust ehk tavaliselt suuremat numbrit kui SMI, on näha täpselt samasugust trendi. 

Kallasel on seega tõesti õigus, et viimase 15. aasta jooksul ehk alates 2008. aastast on raiemahud tõesti püsivalt tõusnud.

Koguraiet saab võrrelda metsamajanduses ja metsavarumises hõivatud palgatöötajate hulgaga. Metsandussektoris hõivatud töötajate arv oli 2000. aastal 7000, sealt edasi on töötajate arv erinevatel aastatel püsinud 4000 ja 6000 töötaja vahel. Madalaima raiemahuga 2008. aastal töötas metsandussektoris näiteks 5000 töötajat, ent rekordilise raiemahuga 2018. aastal 4800 töötajat. (

Allolevalt graafikult on näha, et kuni 2005. aastani langes töötajate hulk sarnaselt raiemahtude langusega. Küll aga pärast 2008. aastat on korrelatsioon töötajate hulga ja raiemahtude vahel väiksem ning raiemahtude kasv 2017. ja 2018. aastal ei toonud kaasa rohkem töökohti, ent samas 2019. aastal, kui raiemahud olid madalamad eelnevast aastast, metsandussektori töötajate hulk kasvas.


Oluline on aga välja tuua, et töötajate hulka metsandussektoris hindavad erinevad allikad erinevalt, näiteks konsultatsioonifirma Ernst & Young andmete kohaselt oli metsandussektoris 2019. aastal hõivatud 4994 töötajat, mitte Statistikaameti poolt hinnatud 6000. 

Küll aga puuduvad nende poolt täpsemad pikaajalised andmed, seega võrreldes Statistikaameti andmeid, on Kallasel õigus.

Lisaks otseselt metsandussektoris töötavatele inimestele saab vaadata ka töötajate hulka metsandusega seotud aladel, mille hulka Statistikaamet arvestab puidutöötlemise, paberi ja paberitoodete tootmise ning mööblitootmise.  

Andmed on kättesaadavad alates aastast 2005. Vaadates nii mööbli- kui paberitootmist selgub, et töötajate arv on aastate jooksul peaaegu täielikult samaks jäänud. Puidutöötlemise sektoris on töötajate arv aastate jooksul rohkem varieerunud ning alates 2010. aastast on töötajate arv stabiilselt tõusnud, mis kohati korreleerub raiemahtude tõusuga. (

Trende on võimalik näha allolevast graafikust.



Otsus

Tõsi.

Kallasel on õigus, et raiemahud on viimase 15 aasta jooksul tõusnud, ent töökohtade arv pole täpselt samamoodi tõusnud. Nii metsandussektoris, paberitootmises ja mööblitootmises on töötajate arv jäänud pigem stabiilselt samaks, puidutöötlemises aga on töötajate arv vaikselt aastate jooksul tõsnud. Seega vaadates töökohtade ja raiemahtude trendijooni, täpset kattuvust ei ole.


PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.