FAKTIKONTROLL | Kas Jüri Ratasel on õigus, et Eesti üüratu hinnatõus on eurotsooni kõrgeim?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Jüri Ratase väidet, et Eesti viimase 24 kuu hinnatõus on olnud 34,8% ja see on eurotsooni suurim kasv.

TSITAAT

3. mai ETV saates “Esimene stuudio” riigi rahanduslikku seisukohta arutades väitis Keskerakonna juht Jüri Ratas, et “Kui me võtame tarbijahinna tõusu näiteks viimased 24 kuud, aprill 2021 kuni tänase hetkeni, siis Eesti tarbijahinnad on tõusnud 34,8%. See on suurim tõus eurotsoonis.” 

Kontrollime, kas Ratasel on hinnatõusuprotsendi ja euroala suurima tõusu osas õigus. 

KONTROLL

Tarbijahinna tõusu mõõdetakse harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi põhjal, mida koondab näiteks Eurostat. HICP mõõdik arvestab nii tarbitud toodete kui teenuste hindu.  Harmoniseeritud metoodika võimaldab võrrelda eri riike.  

Vaadates Eesti tarbijahinnaindeksit aprillis 2021 ja aprillis 2023 on Eurostati andmetel toimunud muutus 111.3lt 150.04le ehk tarbijahinnad on kasvanud tõesti 34,81%.  Võrreldes seda teise 18 euroala riigiga (jättes välja selle aasta alguses eurotsooniga liitunud Horvaatia) selgub, et Eesti on tõesti hinnakasvuga esimesel kohal. Eestile järgnevad Leedu (viimased andmed märtsist 2023) 31,81% ja Läti 30,06% suuruse hinnatõusuga. Eurotsooni keskmine hinnatõus viimase 24 kuu jooksul oli 17,8%, madalaima hinnatõusuga riigid olid Luksemburg, Malta, Hispaania ja Soome, kelle hinnatõus jäi 12-13% vahemikku.  

Otsus

Tõsi. 

Jüri Ratasel on õigus, et vaadates viimast kahte aastat, on Eesti tarbijahindade tõus olnud 34,8% ning see on ka eurotsooni suurim hinnatõus.  

PROJEKTIST 

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. 

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.