FAKTIKONTROLL | Kas tõesti toimib öine ühistransport kõikides Euroopa Liidu pealinnades peale Tallinna ja Nikosia?

FAKTIKONTROLL | Kas tõesti toimib öine ühistransport kõikides Euroopa Liidu pealinnades peale Tallinna ja Nikosia? 26. september 2022 Arthur Manitski Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa väide, et Tallinn ja Nikosia on ainsad Euroopa Liidu pealinnad ilma öise ühistranspordita. TSITAAT Tallinna linn on aastate jooksul panustanud palju ressursse, et muuta ühistransport tõhusaks ning mugavaks alternatiiviks autoliiklusele. Nüüd plaanib Tallinn uuest aastast nelja uue öise bussiliini avamist. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets väitis 18. septembri ERR uudistesaates, et „2019. aasta seisuga olid Euroopa 28 pealinnast (kaasa on arvatud ka London) Eesti ja Küprose omad ainukesed, kus mitte mingisugust öist transporti ei eksisteeri.“ KONTROLL Öist ühistransporti (inglise keeles „night service“) saab defineerida kui erimärgistusega ühistranspordi vahendeid, mis sõidavad väljaspool ühistranspordi tavatööaega ehk öötundidel. Eestis plaanitud ööbussid oleksid kesklinnast lahkuvad „kojusõidu bussid“, mis viiksid inimesi linnast koju, kuid tagasiteel sõitjaid peale ei võtaks. 2020. aastal avaldati Brüsseli Ülikooli transpordistrateegia osakonna poolt Bulgaaria pealinna Sofia öötranspordile keskenduv teadustöö. Uuringu osana on koondatud ka üldised andmed ülejäänud Euroopa Liidu pealinnade öise transpordi kohta. Artiklis on välja toodud, et juba alates 2019. aastast on tõesti kõigis kahekümne kuues Euroopa Liidu pealinnas (k.a Suurbritannia) peale Tallinna ja Nikosia (Küpros) eksisteerinud öise ühistranspordi võimalus. Samas leiavad uurijad, et see info võib olla petlik, sest transpordi kättesaadavus, piirkond ning graafikute tihedus varieerub tugevalt vastavalt linnale. Kuna uuringus kasutatud andmed on üle kahe aasta vanad, vaatame eraldi Tallinna ja Nikosia ühistranspordi infolehte ja graafikuid, et näha, kas ja millised ühistranspordi kasutamise võimalused öötundidel eksisteerivad. Faktikontroll tegi kindlaks, et selle aasta seisuga ülejäänud kahekümne viies Euroopa Liidu riigis öine transport vähemalt eksisteerib. Teiste riikide võimalustega saab tutvuda kontrolli lõpus. Tallinnas alustati 2008. aasta novembris kuu aega kestvat „ööbussi“ pilootprojekti, mille raames pikendati enim kasutatavate ühistranspordiliinide tööaega kuni kella üheni öösel. Peale seda projekti ööbusse rohkem pakutud ei ole. Tallinna ühistranspordi sõiduplaanidest selgub, et bussiliinid lõpetavad reeglina oma tegevuse kesköö ajal ning kõige pikemalt tegutseb Tondi-Lennujaama vahel liikuv trammiliin, mis jõuab viimasesse peatusesse kell 00:37. Vaadates öist ühistransporti Küprose pealinnas selgub, et seal on loodud 5 bussiliini, mis opereerivad ka öötundidel kuni kella kaheni. Sarnaselt Tallinnas seatud sihile, on nende loomine olnud viimaste aastate töövili, eesmärgiga vähendada ohtlikke olukordi öises autoliikluses. Nikosia uued, pikema graafikuga bussiliinid hakkasid opereerima 2022. aasta jaanuarist. Natalie Metsal on seega õigus, et 2019. aasta seisuga kõikides teistes Euroopa Liidu pealinnades peale Tallinna ja Nikosia eksisteerib mingisugune terve öö toimiv ühistranspordi võimalus. Olukord Küprosel on tänaseks juba natuke edasi arenenud, ent kummaski linnas kogu öö töötavat transporti siiski ei ole. Tutvu riikide ühistranspordi võimalustega: Viin, Austria; Brüssel, Belgia; Sofia, Bulgaaria; Zagreb, Horvaatia; Praha, Tšehhi; Kopenhaagen, Taani; Helsingi, Soome; Pariis, Prantsusmaa; Berliin, Saksamaa; Ateena, Kreeka; Budapest, Ungari; Dublin, Iirimaa; Rooma, Itaalia; Riia, Läti; Vilnius, Leedu; Luxembourg; Valletta, Malta; Amsterdam, Holland; Varrsavi, Poola; Lissabon, Portugal; Bukarest, Rumeenia; Bratislava, Slovakkia; Ljubljana, Sloveenia; Madrid, Hispaania; Stockholm, Rootsi. OTSUS Tõsi. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.