FAKTIKONTROLL | Kas tõesti näitavad uuringud, et noored eestlased ja venelased tahavad õppida koos, nagu väidab Eesti 200 juht Kristina Kallas?

FAKTIKONTROLL | Kas tõesti näitavad uuringud, et noored eestlased ja venelased tahavad õppida koos, nagu väidab Eesti 200 juht Kristina Kallas? 24. juuli 2022 Mia Maripuu Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Kristina Kallase väidet, et noored eestlased ja venelased tahavad kõikide tehtud uuringute alusel koos õppida. TSITAAT Koalitsioonikõneluste valguses on taas esile tõusnud küsimus, kuidas ja mis keeles peaks noortele haridust pakkuma. Eestlaste ja venelaste koosõppe hädavajalikkusest kirjutas erakonna Eesti 200 esinaine Kristina Kallas 27. juunil enda Facebooki postituses. Kallas kritiseeris Isamaa soovi eraldada eestlased ja venelased õppetöös. Viidates noorte koosõppele, väitis Kallas: „Kõik uuringud näitavad, et noored eestlased ja venelased soovivad õppida koos. (...) Nad tahavad koos kasvada, seda riiki ja ühiskonda koos tundma õppida.“ Kontrollime, kas tõesti näitavad kõik uuringud, et noored eestlased ja venelased tahavad õppida koos. KONTROLL Küsides Kristina Kallaselt väite osas täpsustust, selgus, et ta viitas integratsiooni monitooringule, mis tehti 2020. aastal, ning oma magistrandi tööle, mis uuris Jõhvi lapsevanemate toetust koos õppimisele. Eesti integratsiooni monitooringus selgus, et eri rahvusest või eri emakeelega laste õppimist samas õpperühmas toetab 81% eestlastest ning 79% teisest rahvusest elanikest. Seda võimalust kokku pooldab 80% elanikest. Monitooringu metoodikast selgub, et küsitluste valimiks olid juhuslikult valitud vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Kuna uuringu valimiks ei ole ainult noored, vaid seal on ka palju vanemaid vastajaid, ei saa teha järeldust ainult noorte arvamuse kohta. Mainitud magistritöö uuring ei ole hetkel veel avalik, seega ei ole võimalik selle tulemusi kinnitada. Kallase sõnul olid vastajaks Jõhvi koolide lapsevanemad, seega pole vastajateks ikkagi noored ise, vaid peegeldatakse lapsevanemate arvamust. Magistritöö põhjal ei saa hinnata noorte suhtumist koosõppele, seega toodud näide ei toeta Kallase väidet. Samal teemal on varasemalt viinud läbi uuringu ka Inimõiguste instituut 2015. aastal. Positsiooni, mille kohaselt võiksid tulevikus kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides ja kus venekeelne õpe oleks üks valitavatest suundadest, toetab enamik venekeelsetest vastanutest nii põhikooli- (60%) kui ka gümnaasiumiastme suhtes (67%). Eestlastest on toetus sellele ideele vastavalt 81% ja 86%. Vastajad olid juhuslikult valitud vähemalt 15-aastased elanikud, kes valiti proportsionaalse mudeli alusel. Vene ja eesti laste koosõppest on kirjutanud ka Õpetajate Leht 23.10.2020 ilmunud arvamusartiklis. Südalinna kooli esindaja Riina Abner kirjutas järgmiselt: „Vene koolidest meile tulnud lapsed on öelnud, et meie koolis on õpikeskkond rahulikum, vaiksem ja parem.“ Noorte hinnangud koosõppimisele on positiivsed, kuid tegemist ei ole uuringuga. Ülejäänud uuringud eesti ja vene noorte koosõppe kohta, mida faktikontroll leidis, ei kajasta samuti noorte endi arvamust, vaid elanikkonna üldist suhtumist. Seda, kas eesti ja vene noored soovivad koos õppida, faktikontroll hinnata ei saa. OTSUS Pigem vale. Kuigi on tehtud uuringuid eesti ja vene noorte koosõppest, ei kajasta uuringud spetsiifiliselt noorte arvamust, vaid erinevas vanuses ühiskonnaliikmete arvamusi, seega ei ole õige väita, et kõik uuringud näitavad, et noored ise tahavad koos õppida. Eriti ei tõesta seda Kallase enda viidatud uuringud. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.