FAKTIKONTROLL | Kas tõesti annavad palgad 80% Eesti riigi maksulaekumisest, nagu väidab Jüri Käo?

FAKTIKONTROLL | Kas tõesti annavad palgad 80% Eesti riigi maksulaekumisest, nagu väidab Jüri Käo? 8. november 2022 Arthur Manitski Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Jüri Käo väide, et 80% maksulaekumisest Eestis on seotud palkadega. TSITAAT Eesti maksusüsteem on olnud ühiskondlikuks ning poliitiliseks debatiks pikka aega. On osapooli, kes leiavad, et praegune süsteem vajaks reformimist, kuid ka neid kes toetavad praeguse süsteemi püsimajäämist. Eesti ettevõtja Jüri Käo väitis 26. oktoobril ilmunud ERR arvamusartiklis, et „80 protsenti Eesti riigieelarve maksulaekumistest on seotud palkadega.“ KONTROLL Kontrollime Käo väidet ning vaatame, kui suur osakaal riigieelarve maksulaekumisest on seotud palkadega. Igal aastal rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve seletuskirjades on välja toodud tulevase aasta riigieelarve ülesehitus, sealhulgas riigieelarvesse laekuvad maksutulud. Maksutulu moodustavad peamiselt käibemaks, teenustele ja kaupadele seatud aktsiisid ning palkadega seotud maksud, mis hõlmavad endas palgatulu pealt tasutavaid makse. Maksu- ja tolliamet kinnitas, et tööandja maksab palgatulult järgmised tööjõumaksud: füüsilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse (nii tööandja 0,8% kui töötaja 1,6% osa), kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas), kui töötaja on pensioni II sambaga liitunud. Väite kontrollimiseks vaatame 2022. ning prognoositud 2023. aasta palkadega seotud maksude osakaalu. 2022. aastal laekus maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete näol riigieelarvesse 11 248 151 000 eurot. Antud summast moodustas 7 073 197 000 eurot füüsilise/juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ning kogumispensionimaksed. See tähendab, et 2022. aastal oli palkadega seotud maksutulu osamäär ligikaudu 62.88%. 2023. aasta Riigieelarve Seletuskirjas on välja toodud, et maksude ja sotsiaalkindlustusmaksude näol laekub riigieelarvesse 12 915 273 000 eurot. Varasemalt välja toodud palkadega seotud maksude osakaal on sellest arvust on 7 919 602 000 eurot. Seega on palkadega seotud maksutulu osamäär seatud ligikaudu 61.31%-ni, mis kajastub ka riigieelarve seletuskirjas. Tutvudes käesoleva ning tuleva aasta riigieelarvega selgub, et palkadega seotud maksulaekumised moodustavad veidi üle 60% maksulaekumise kogusummast. Ülejäänud tulu tuleb peamiselt käibemaksust ning kehtestatud aktsiisidest. Seega ei ole Jüri Käol õigus, et 80% maksulaekumisest Eestis on seotud palkadega. Palkadest küll sõltuvad muud tarbimisharjumused ja seeläbi ka käibemaksu hulk, aga otseselt palgad ehk tööjõumaksud moodustavad riigieelarvest siiski 60%. OTSUS Pigem vale PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.