FAKTIKONTROLL | Kas Tanel Kiigel on õigus, et Eesti on tööohutuse mõttes Euroopa Liidu tagumiste seas?
10. mai 2025
Andreas Põšnograjev
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Tanel Kiige väidet, mille kohaselt on Eesti üks Euroopa Liidu tagumisi riike tööohutuse osas.
TSITAAT | 30. aprillil „Esimeses stuudios“ toimunud parlamendierakondade debati käigus väitis Tanel Kiik järgmist: „Eestis juhtub üle kolme tuhande tööõnnetuse aastas. Kui keegi räägib, et tööohutusega on kõik hästi, siis faktid ei tõesta seda – tööohutuse mõttes oleme selgelt Euroopa Liidu tagumiste riikide hulgas.“
KONTROLL | Tööõnnetuste kohta kogub andmeid Tööinspektsioon. Nende andmete kohaselt registreeriti viimasel aastal Eestis 3384 tööõnnetust, selles osas on Kiige väide täpne. Konteksti mõttes peab juurde lisama, et tegelikult toimus tööõnnetusi Tööinspektsiooni hinnangul umbes poole võrra rohkem, kuivõrd paljud, enamasti kergemad tööõnnetused jäävad registreerimata.
Euroopa Liidu riikide tööõnnetuste statistika kohta kogub võrdlevaid andmeid Eurostat, kelle viimased andmed pärinevad 2022. aastast.
Eurostat jagab andmed kaheks – tööõnnetusteks, mis ei lõppe surmaga, ent vähemalt neljapäevase töölt eemalolekuga, ning tööõnnetusteks, mis lõppevad surmaga. Esimeses kategoorias on Euroopa Liidu riikides keskmiselt aastas 1506 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta, võrdluseks oli Eestis 2022. aastal 870 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. Kaheteistkümnes liikmesriigis on mittesurmavaid tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta rohkem, vähem on neid neljateistkümnes liikmesriigis.
Kui vaadata surmaga lõppevaid tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta, siis on neid Eestist rohkem kaheksas liikmesriigis, vähem tööõnnetusi on kaheksateistkümnes liikmesriigis. Euroopa Liidus on neid keskmiselt 1,66 aastas 100 000 töötaja kohta, Eestis 2,46 100 000 töötaja kohta.
Tanel Kiige esitatud väite algus räägib aga tööõnnetustest tervikuna, mispuhul peab arvestama, et Eesti halvem positsioon surmaga lõppevate tööõnnetuste puhul ei oma eriti mõju Eesti asetusele tööõnnetuste koguarvu järjestuses. Surmaga lõppevad tööõnnetused moodustavad kõigist liidus registreeritutest umbes 0,11%. Seega saab teha järelduse selle kohta, kas Eestis on rohkem tööõnnetusi kui teistes liikmesriikides, võrreldes mittesurmavate õnnetuste suhtarve. Selles on Eesti umbes täpselt Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluse keskel, mitte tagumiste seas.
OTSUS | Pigem vale.
Tanel Kiigel oleks õigus, kui ta väidaks, et Eesti on surmaga lõppevate tööõnnetuste osas Euroopa Liidu tagumiste seas – selles järjestuses on Eesti tagantpoolt üheksas. Siiski moodustavad surmaga lõppenud õnnetused kõigist tööõnnetustest umbes 0,11%, mistõttu loob täpsema pildi Euroopa Liidu riikide võrdlus tööõnnetuste osas, mis surmaga ei lõppenud. Selles võrdluses on Eesti umbes täpselt keskel – vähem tööõnnetusi on neljateistkümnes liikmesriigis, rohkem kaheteistkümnes liikmesriigis. Seega ei saa väita, et Eesti on tööõnnetuste poolest Euroopa Liidu tagumiste seas.