FAKTIKONTROLL | Kas Sulev Alajõel on õigus, et CO₂-kaubandus on efektiivne ja Eesti kasvuhoonegaaside koguheide on kahanenud 71% võrra võrreldes 1990. aasta omaga?

FAKTIKONTROLL | Kas Sulev Alajõel on õigus, et CO₂-kaubandus on efektiivne ja Eesti kasvuhoonegaaside koguheide on kahanenud 71% võrra võrreldes 1990. aasta omaga? 19. jaanuar 2023 Roberta Bühler Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas „Faktikontrolli“ sarjas kontrollitakse seekord Sulev Alajõe väiteid CO₂-kaubanduse tõhususe ja Eesti kasvuhoonegaaside heite vähenemise määra üle. TSITAAT Eesti 200 poliitik Sulev Alajõe ja EKRE poliitik Jaak Madison debateerisid Pärnu Postimehes energeetikateemadel. Alajõe kirjutas 21. detsembril avaldatud artiklis: „CO₂-kaubandus /…/ toimib: võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside koguheide kahanenud 71% võrra.“ Kontrollime, kas Alajõel on CO₂-kaubanduse efektiivsuse osas õigus. KONTROLL Sulev Alajõe väidab oma viimases artiklis, et kaubeldav CO₂ kvoot teenib oma eesmärki, pärssides kasvuhoonegaaside heidet. Ta toob näite Eestist, kus olevat kasvuhoonegaaside koguheide 1990. aastaga võrreldes kahanenud 71% võrra. Keskkonnaministeeriumi veebilehel toodud graafikult saab tõepoolest lugeda, et kasvuhoonegaaside koguheide on vähenenud 71% aastatel 1990–2020. Ka OECD statistika andmetest saab arvutada sama muutuse protsendi. Kui vaadata pandeemiaeelseid andmeid, on muutus 1990. aasta seisuga võrreldes samuti märkimisväärne: 2019. aasta seisuga oli kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 63,6%. Küll aga on oluline märkida, et enim vähenes Eesti kasvuhoonegaaside koguheide oli 1990-ndate alguses. 1990. aastal oli Eesti koguheide ligi 40 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, ent juba 1993. aastaks oli see vähenenud ligi 22 miljoni tonnini. Eesti koguheide püsis 20 miljoni tonni ringis 2018. aastani ning alles 2019. aastal langes koguheide alla 15 miljoni tonni ning edasi veel 2020. aastal ehk koroonapandeemia ajal. Seega suurim vähenemine toimus enne 2000. aastat. Alates 1990. aastast on Euroopa Liidu riikides kokku vähendatud kasvuhoonegaaside heidet 32% võrra ja 2030. aastaks on seatud ühine eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 55% võrra võrreldes 1990. aasta omaga. Euroopa keskkonnaameti andmed hõlmavad EL-i kõigi praeguse 27 liikme emissioonitrende alates 1990. aastast. Euroopa Liidu emissioonikaubandus ehk inglise keeles Emissions Trading System (ETS) loodi 2005. aastal. Peale selle on EL-is ka muid kliimaga seotut reguleerivaid meetodeid. Mitu Euroopa Liidu riiki on liitunud ka teiste rahvusvaheliste kliimalepetega, mis jõustusid emissioonikaubanduse süsteemi loomisest varem ning mille järgi on kasvuhoonegaaside mitmesuguseid meetmeid rakendatud. Seega ei näita 1990. aastast alanud vähenemine ainult emissioonikaubanduse efektiivsust kasvuhoonegaaside heite pidurdamisel, eriti kuna enim vähenes Eesti heitgaaside hulk enne 2005. aastat. 2005.–2020. aastani vähenes Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligi 30% võrra. Emissioonikaubanduse mõju kohta ilmub palju uuringuid, mis püüavad vaadelda seda eraldi teistest mõjutajatest. Näiteks 2020. aastal avaldatud uuringus hinnatakse, et EL-i emissioonikaubandus on efektiivne meede, olles teistest regulatsioonidest sõltumatult vähendanud kasvuhoonegaaside koguheidet EL-is 3,8% aastatel 2008–2016. Hiina ETS juhtprojekti kohta tehtud uuring leidis, et mitmes kohas oli emissioonikaubandus efektiivne meede, ent edukus olenes konkreetsetest määrustikest, mille alusel eri süsteeme üles ehitati. Sarnasele tulemusele jõudis ka 2018. aasta uuring, milles võrreldi maailma emissioonikaubanduse süsteeme ja järeldati, et efektiivsus on eri riikide süsteemides erisugune. Kuna kasvuhoonegaaside vähenemist mõjutavad ka muud tegurid peale ETS-i, näiteks riiklikud seadused ja rahvusvahelised kokkulepped, ei saa väita, et Eesti suur kasvuhoonegaaside vähenemine viitab just CO₂-kaubanduse edukusele. Eesti osalust emissioonikaubanduse süsteemides saab täpsemalt uurida siit. OTSUS Nii ja naa. Sulev Alajõel on faktiliselt õigus, et 1990. aasta määraga võrreldes on Eesti kasvuhoonegaaside koguheide tõepoolest 71% vähenenud. Küll aga ei näita see langustrend täielikult emissioonikaubanduse efektiivsust, sest enamik Eesti heitgaaside vähenemist toimus enne EL-i kaubandussüsteemi jõustumist. Alates kaubanduse algusest vähenes heitgaaside hulk ligi 30% võrra. Seega Alajõe tsiteeritud fakt ei tõesta otseselt tema väidet kaubanduse kohta. Siiski näitavad praegused uuringud ja andmed, et emissioonikaubandus võib olla efektiivne. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ning tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.