FAKTIKONTROLL | Kas Reinsalul on õigus, et Kallase ja Michali valitsusotsustest suurenevad maksutulud miljardi võrra, aga kärpeid on 100 miljonit eurot?
8. september 2024
Andres Põšnograjev
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Urmas Reinsalu väidet, et järgmise aasta maksutõusud on kümme korda suuremad kui valitsuse planeeritud kärped.
TSITAAT | 31. juulil olid Delfi TV saates „Kohe selgub“ külas rahandusminister Jürgen Ligi ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Reinsalu kritiseeris valitsuse maksumuudatusi, väites järgmist: „Tegelikkuses ei näe me mitte äraspidist, vaid hoopis teistsugust proportsiooninihet – üks kümnele. 100 miljoni euro ulatuses vähendatakse järgmisel aastal, vähemalt paberil, valitsemiskulusid ja miljard maksutõuse on konsolideeritud Kallase ja Michali valitsuse poolt.“
KONTROLL | Riigikogult mandaati küsides tõi peaminister Kristen Michal esile järgmise kolme aasta kärpekava. Järgmisel aastal on plaanis avaliku sektori kulusid vähendada 5% ehk 123 miljoni euro võrra.
Enne Michali valitsuse ametisse astumist võttis eelmine valitsus vastu mõned tulumaksumuudatused. Kallase valitsuse muudatuste tõttu tõuseb 2025. aastaks füüsilise isiku tulumaksumäär 22%-ni ja kaovad erinevad maksusoodustused (täiendav maksuvaba tulu teisest lapsest, eluasemelaenu intressilt ja abikaasa eest). Kavandatud maksuküüru kaotamise tõttu pidid aga tulumaksumuudatuste tagajärjel tekkima riigile hoopis lisakulud.
Kallase valitsuse tulumaksumuudatused oma koondmõjus oleksid rahandusministeeriumi prognoosi järgi riigile 2025. aastal maksma läinud 303 miljonit eurot. Michali valitsus otsustas maksuküüru kaotamise edasi lükata. 29. mail ütles riigikogu infotunnis siseminister Lauri Läänemets, et maksuküüru kaotamine läheb esimesel aastal maksma 500 miljonit eurot. Kallase valitsuse muudatuste 303 miljoni eurone kulu muutub seega poolemiljardilise kulu ärajäämise tõttu 197 miljoni euro suuruseks maksutuluks.
Kallase valitsus muutis ka hasartmängumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu, mis sama prognoosi järgi peaksid järgmisel aastal vastavalt tähendama kaheksa miljoni euro ja 92 miljoni euro suurust maksutulu.
Samuti kehtestatakse automaks, mis seaduseelnõu seletuskirja prognoosi järgi toob 2025. aastal 236 miljonit eurot maksutulu.
Samuti tõuseb järgmisel aastal käibemaks 24%-ni. Käibemaksumäära tõus on julgeolekumaksu ainuke osa, mis hakkab kehtima järgmisest aastast ning julgeolekumaks toob järgmine aasta riigikassasse peaministri sõnul 116 miljonit eurot. Isamaa esimees räägib aga ka Kallase valitsuse maksutõusudest, mistõttu lisandub eelnev käibemaksu tõstmise mõju, mis peaks riigile 2025. aastal rahandusministeeriumi prognoosi järgi tooma 261 miljonit eurot lisatulu.
Järgmisel aastal tõusevad 5% võrra alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis, mis rahandusministeeriumi varem tehtud prognoosi järgi lubab 34 miljoni euro suurust maksutulu. Michali valitsus on lubanud tõsta aktsiise täiendavad 5% aastas, mille täpset mõju pole prognoosidena avalikustatud, ent eelmise valitsuse välja käidud plaan (tõsta 2025. aastal 5% ja siis järgmisel aastal veel 5%) oleks kokku toonud täiendavat maksutulu 70 miljonit eurot.
Kokku peaks seni avaldatud prognooside järgi riik teenima Kallase ja Michali valitsuste maksumuudatuste tõttu järgmisel aastal 0,98 miljardit eurot rohkem maksutulu. See on ka umbes kaheksa korda suurem kui planeeritud kärped.
OTSUS | Tõsi.
Reinsalu pakutud arvud on ümardatud, ent täpsed. Maksutõusud toovad riigikassasse seni avaldatud andmete järgi sisse umbes 0,98 miljardit eurot. Kärpeid plaanitakse teha 123 miljoni euro võrra.