FAKTIKONTROLL | Kas Pevkuril on õigus, et enne sõda oli riigikaitses 650-700 miljonit eurot aastas, kuid 2026 on see pea miljard rohkem?

21. november 2024

Marijana Kreek

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Hanno Pevkuri väide sellest, et enne täiemahulise sõja algust Ukrainas oli Eesti riigi kaitse-eelarve 650-700 miljonit eurot aastas ning alates 2026. aastast on see üle 1,6 miljardi euro.

TSITAAT

12. oktoobril avaldati ERR-is arvamusartikkel, kus „Lihtsustatult: kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas, suunati riigikaitsesse 650-700 miljonit eurot aastas, siis praegu on see juba üle 1,3 miljardi ning alates 2026 üle 1,6 miljardi euro. Ehk ligi miljard eurot rohkem.“

KONTROLL

2019. aastal oli riigieelarve seaduse kohaselt kaitse-eelarve 585 miljonit eurot. 2020. aasta eelarveks oli umbes 615 miljonit eurot. 2021. aasta riigieelarves oli riigikaitse jaoks mõeldud üle 645 miljoni euro. Kaitseministeeriumi andmetel oli 2022. aasta kaitse-eelarve 772 miljonit eurot.

Peale täiemahulise sõja algust Ukrainas arvestati Eesti kaitse-eelarvele 2023. aastal üle ühe miljardi euro. 2024. aastal panustab riik kaitsesse 1,33 miljardit eurot.

25. septembril kinnitas valitsus 2025-2028 riigi eelarvestrateegia. Selle alusel planeeritakse 2025. aasta kaitse-eelarveks 1,395 miljardit eurot ja 2026. aastaks 1,631 miljardit eurot.

OTSUS

Tõsi.

Kuigi Pevkur ei täpsustanud ajaperioodi, siis 2019.-2022. aastatel jäi kaitse-eelarve vahemikku 585-772 miljonit eurot. 2026. aastaks on kaitse-eelarveks planeeritud 1,631 miljardit eurot. See tähendab, et 2026. aastaks panustatakse kaitse-eelarvesse aastas ligikaudu 1 miljardit eurot rohkem kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas.