FAKTIKONTROLL | Kas Mihhail Kõlvartil on õigus, et eelmisel aastal sündis vähem lapsi, kui ühelgi teisel aastal viimase saja aasta jooksul?

3. mai 2025

Andreas Põšnograjev

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekordMihhail Kõlvarti väidet, mille kohaselt pole viimase saja aasta hulgas ühtegi aastat, mil sündis Eestis vähem lapsi, kui eelmisel.

TSITAAT | 17. aprillil nimetas Mihhail Kõlvart saates „Esimene stuudio“ Eesti suurimaks kriisiks demograafiakriisi, näitlikustades seda järgmiselt: „Eelmisel aastal Eestis sündis vähem kui 10 tuhat last – saja aasta jooksul see on kõige madalam arv.“

KONTROLL | Siseministeeriumi andmete kohaselt sündis eelmisel aastal 4744 tüdrukut ja 4902 poissi – kokku 9646 sündi. Kui näiteks abielude ja lahutuste kohta käivad andmed on Eesti ajaloo ebastabiilsemate perioodide osas lünklikud, siis Statistikaameti andmed sündide kohta ulatuvad 1919. aastasse, mistõttu saab eelmist aastat võrrelda viimase sajaga.

Eesti ajaloo kõige ebakindlamatel ajavahemikel ületasid sündide arvud aasta kohta viimase aasta oma. Vabadussõja aastatel sündis Eestis aastas 18 000-19 000 last. Nõukogude okupatsiooni algusaastatel ja II maailmasõja ajal sündis 14 000-19 000 last aastas, esimestel taasiseseisvumise järgsetel aastatel 15 000-19 000 last aastas. Viimase saja aasta jooksul pole ühelgi aastal olnud vähem sünde kui 2024. aastal. Suuruselt järgmised kõige väiksemad on samuti hiljuti möödunud 2023. ja 2022. aasta.

OTSUS | Tõsi.

Mihhail Kõlvartil on õigus, et eelmisel aastal sündis Eestis vähem lapsi, kui ühelgi teisel aastal viimase saja aasta jooksul. Eelmisel aastal sündis 9646 last, seda on vähem, kui näiteks Vabadussõja või II maailmasõja ajal, samuti taasiseseisvumise järgsetel aastatel.