FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et USA poolt EL-ile kehtestatud tollimaks oli poole väiksem liidult USA-le enne kehtestatust?

24. mai 2025

Andreas Põšnograjev

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekordMartin Helme väidet, et Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa Liidule kehtestatud toll oli kaks korda väiksem kui toll, mida Euroopa Liit enne juba USA vastu kehtestanud oli.

TSITAAT | 8. aprillil ütles Martin Helme „Esimeses stuudios“ USA Euroopa Liidu vastase tollipoliitika kohta järgmist: „Euroopa Liit on protektsionistlik tolliliit, /…/ Trump kehtestas poole sellest, mida Euroopa Liit Ameerika vastu on teinud.“ Päev enne esitas Helme samasisulise väite ka saates „Välistund“.

KONTROLL | Päev peale saate linastumist pani USA aprilli alguses Euroopa Liidule kehtestatud tollid pausile, asendades need 10%-lise tollimaksuga. Seega käis saates esitatud väide pausile eelnevate USA poolt kehtestatud tollimaksude kohta, mis jõustusid 2. aprillil ja millega määrati Euroopa Liidust imporditavatele toodetele 20%-line toll. USA väitis, et Euroopa Liit on ise USA toodetele kehtestanud 39%-lise tariifi. 39%-line tariif ongi Helme poolt mainitud kaks korda suurem toll.

Avamaks, kas USA arvutused Euroopa Liidu poolt USA-le kehtestatud tollimaksude kohta vastavad tõele, on mõistlik alustada USA enda arvutuskäigust. USA arvutuskäik riikide poolt nende vastu kehtestatud tollide osas ei lähtunud otseselt tollidest, vaid eksporditavate ja imporditavate toodete väärtustest. 

USA poolt kindlasse riiki eksporditavate toodete väärtusest lahutati imporditavate toodete väärtus, seejärel jagati saadud vahe riigist imporditavate toodete väärtusega. Arvutuskäigu seost teiste riikide poolt kehtestatavate tollimaksudega majandusteadlaste sõnul ei eksisteeri – tariifidega said pihta ka riigid, kes USA vastu tollimakse kehtestanud polnud. Näiteks kaotas Iisrael kõik tariifid USA vastu, Valge Maja arvutuskäikude järgi oli aga Iisrael USA vastu kehtestanud 33%-lise tollimaksu.

Mitmest allikast tulenevad andmed vaidlevad vastu väitele, et Euroopa Liit on USA-le kehtestanud 39%-lise tollimaksu. Euroopa Komisjoni sõnul rakendas liit 2023. aastal USA-st imporditud kaubale keskmiselt 1%-list tollimaksumäära. Maailma Kaubandusorganisatsiooni hinnangul on Euroopa Liidu poolt USA-le kehtestatud tariifid siiski kõrgemad - umbes 4.8%. Euroopa Liidu poolt enamsoodustatud riikidele, sh USA-le kehtestatud toll on ka Valge Maja enda sõnul 5%. Seega on 39%-line väidetav tollimaksumäär selgelt ülepaisutatud. USA ei kehtestanud Euroopa Liidule kaks korda väiksemat tollimaksumäära, kui EL oli USA-le kehtestanud, vaid vähemalt neli korda suurema tollimaksumäära.

USA on ette heitnud Euroopa Liidule ka teiste barjääride seadmist, õigustamaks enda 39%-list hinnangut. Valge Maja pressiteates, mis selgitas tollimaksude kehtestamist, kritiseerib USA konkretselt ühte barjääri – Euroopa Liidu riikides kehtivat käibemaksu. Käibemaksu paigutamine tollimaksude alla on kaheldav, kuivõrd tollimaksudele ja kaubandustõketele on omane diskrimineeriv mõju teiste riikide ekspordi suhtes, mis käibemaksu puhul puudub.

Käibemaksu makstakse Euroopa Liidus nii USA kui ka Euroopa Liidu ettevõtete tooteid ostes. Asjaolu, et USA osariigid kehtestavad tihtipeale müügimaksu vaheproduktidele, mistõttu peavad Euroopa Liitu eksportivad tootjad maksma nii müügimaksu USAs kui ka käibemaksu Euroopa Liidus, on sama palju USA otsus kui Euroopa Liidu otsus, mistõttu ei tohiks seda pidada Euroopa Liidu kehtestatud piiranguks USA vastu.

OTSUS | Vale.

Võrdlus Euroopa Liidu ja USA vahelistest tollimaksumääradest, mida Martin Helme loob, lähtub arvutuskäikudest, mis ise tollimaksumääradega otsest seost ei oma. USA sõnul on Euroopa Liit kehtestanud USA-le 39%-lise tollimaksu, ent nii Valge Maja kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni hinnangud ja Euroopa Komisjoni andmed vaidlevad sellele vastu, hinnates tollimaksumäära maksimaalselt 5% suuruseks. Seega ei kehtestanud USA 2. aprillil Euroopa Liidule kaks korda väiksema tollimaksumäära, kui Euroopa Liit oli kehtestanud USA-le, vaid neli korda suurema.