FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et Ukrainale annetamise tõttu hinnati Eesti Energia varasid alla 600 miljoni euro ulatuses?

26. veebruar 2025

Mari Vahtrus

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekordMartin Helme väidet, et Eesti Energia pidi Ukrainale seadmete annetamise tõttu tegema 600 miljoni euro suuruse varade mahakandmise.

TSITAAT

Martin Helme (EKRE) ütles 05. veebruari „Esimene Stuudio“ saates järgnevat: „Eesti riik käskis Eesti Energial ära anda kaks suurt plokki Ukrainale ja selle tõttu vähendati siis kapitali, tehti mahakandmine, 600 miljoni eest.“

KONTROLL

Eesti Energia tegi tõepoolest 2023. aasta majandusaasta aruande kohaselt 628 miljoni euro suuruse varade allahindluse, kuid seda mitte Ukraina annetuste tõttu, vaid seoses põlevkivil töötavate elektrijaamade konkurentsivõime vähenemisega. 

Majandusaasta aruandes selgitab Eesti Energia varade allahindluse põhjusi järgnevalt: „Põlevkiviplokkide konkurentsivõime vähenemise tõttu olime sunnitud ka nende elektrijaamade väärtuse alla hindama. Olenemata 2023. aasta headest äritulemustest tõi 628 miljoni eurone põlevkivi tarbivate elektrijaamade, sh Auvere elektrijaama allahindlus grupile kokkuvõttes 376 miljoni eurose normaliseeritud puhaskahjumi.“

Pöördusime ka Eesti Energia poole palvega Martin Helme öeldut kommenteerida. Eesti Energia pressiesindaja kommenteeris väidet järgnevalt: „Ukrainale annetame eelkõige nende energiaplokkide osi, mis on juba ammu turult välja viidud, ei tööta ja kasutuseta seisavad, kuid mida saab Ukraina energiataristu ülesehitamisel siiski kasutada. Seega varade allahindluse ning Ukrainale annetatud varade vahel pole mingit seost.“ 

Eesti Energia pressiesindaja sõnul oli Ukrainale annetatud vara raamatupidamislik väärtus 0 ning seega puudus annetustel igasugune mõju Eesti Energia varade väärtusele.

OTSUS

Vale.