FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et pooleteise kuuga külmus kodus surnuks 13 inimest?
11. märts 2026
Mari Vahtrus
Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Martin Helme väidet, et pooleteise kuuga suri oma kodus 13 inimest külmumise tõttu, kuna neil polnud raha kütet sisse lülitada.
TSITAAT | Martin Helme ütles 18.02 Riigikogu istungil järgnevat: „Aga ma tahan selle majanduskasvu kohta öelda, et see majanduskasv ei aita inimesi, eriti seda inimest, kellel ei ole raha lihtsalt, et maksta oma kodus küttearvet, ja ta külmubki seal surnuks. Selliseid inimesi ametlikel andmetel on Eestis sellel aastal ehk poolteise kuu jooksul olnud juba 13, kes on kodus surnuks külmunud, sest neil lihtsalt ei ole raha, et kütet sisse lülitada.“
KONTROLL | Tervise Arengu Instituudi esialgsete andmete põhjal suri 2026. aasta jaanuari ja poole veebruari jooksul alajahtumise tõttu tõepoolest 13 inimest nagu väitis Martin Helme. Küll aga ei kinnita andmed seda, et need inimesed oleks surnud oma kodus, sest neil polnud raha kütet sisse lülitada. Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht Valdo Jahilo selgitab: „Sündmuskoha märkimine surma põhjuse teatisele ei ole kohustuslik, aga 7 juhul on sündmuskohaks märgitud oma või kellegi teise kodu.“ Seega puudub pooltel juhtudel info sündmuskoha kohta ning ei ole andmeid, et surmajuhtumid oleks kuidagi seotud küttearvetega.
2026. aasta algus ei paista eelnevate aastatega võrreldes silma eriliselt suure külmumissurmade arvu poolest. Tervise Arengu Instituudi andmetel suri 2025. aastal alajahtumise tõttu aasta esimese pooleteise kuuga 13 inimest ja 2024. aastal 16 inimest ehk umbes sama palju kui käesoleval aastal.
Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juht Piret Viiklepp selgitab külmumissurmade seost ilmaga järgnevalt: „Kui vaadata kuudelõikelisi juhtumeid, siis alajahtumise tagajärjel surnud inimeste juhtumid ei ole seotud tavapärasest tugevama pakasega - neid juhtub pea aastaringselt ja igasse kuusse. Alajahtumise tagajärjel võib oht tervisele tekkida sama hästi ka 0 kraadi või madalamate plusskraadidega. 2024. aastal ei esinenud ühtegi alajahtumissurma vaid juunis ja 2025. aastal juulikuus. Piisab vähesest: näiteks purjus peaga kastesel murul magama jäämisest.“
Viimase 20 aasta jooksul on külmumissurmade arv Eestis oluliselt langenud. Kui 2025. aastal suri Tervise Arengu Instituudi andmetel alajahtumise tõttu 34 inimest siis 2005. aastal suri samal põhjusel 151 inimest. Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juht Piret Viiklepp kommenteerib seda muutust järgnevalt: „Alajahtumissurmade osas oleme viimastel aastatel jäänud suhteliselt stabiilsesse vahemikku ning võrreldes paarikümne aasta taguste näitajatega on tänased näitajad paljukordselt paremad. Põhjusi võib olla erinevaid, kuid neist enim on rolli mänginud ehk paranenud sotsiaalabi süsteemid ja tingimused, misläbi saavad haavatavad sihtrühmad vajadusel sooja abi nt kodutute öömajadest, sotsiaaltöötajatelt, hooldekodudelt või mujalt.“
OTSUS | Eksitav. Pooleteise kuuga suri külmumise tõttu 13 inimest, kuid puuduvad andmed selle kohta, et nende surm oleks toimunud kodus ja seondunud küttekuludega.