FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et Michali valitsus laenab igal aastal suurusjärgus poolteist miljardit ning rohkem kui eelnevad valitsused?
27. oktoober 2024
Andres Põšnograjev
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Martin Helme väidet, et Michali valitsus laenab igal aastal suurusjärgus poolteist miljardit ning rohkem kui eelnevad valitsused.
26. septembril tegi peaminister Kristen Michal Riigikogus poliitilise avalduse seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Peale peaministrit kõneles Martin Helme, kes võrdles praeguse valitsuse poolt võetud võlga eelnevate valitsustega, öeldes järgmist: „Kui me vaatame prognoose aastani 2028, siis igal aastal tuleb laenata ikka samas suurusjärgus, umbes poolteist miljardit, aga 2026. aastal isegi kaks miljardit. Jääb täiesti arusaamatuks, miks nuriseb praegune valitsus või valitsusjuht, et teised laenasid. Ise laenavad veel rohkem!“
KONTROLL
Prognoositav riigivõlg aastatel 2024-2028
Martin Helme esitatud andmed kajastuvad rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, milles on hinnatud riigivõla muutumist aastatel 2024-2028. Aastatel 2024–2028 suureneb Eesti riigivõlg prognoosi järgi kokku umbes 7 miljardi võrra. Igal aastal suureneb riigivõlg natuke rohkem kui 1,5 miljardi võrra. Võlakoormus, mis väljendab riigivõla osa riigi SKT-st, suureneb aastatel 2024–2028 selle prognoosi järgi 9,9 protsendipunkti võrra.
Peale suvist majandusprognoosi ilmus rahandusministeeriumilt aga uus prognoos, mille leiab riigieelarve strateegia 2025–2028 alapeatükist „Valitsussektori võlakoormus“ ning muudab eelmise prognoosi andmeid ulatuslikult. Riigieelarve strateegia 2025–2028 muutus avalikkusele kättesaadavaks päev enne Helme sõnavõttu 25. septembril. Selle 230. leheküljel on prognoosi muudetud – aastatel 2024-2028 suureneb võlakoormus 3,1 protsendipunkti võrra, mitte 9,9, nagu eelnevas prognoosis ennustati. Uuemas prognoosis ei ole riigivõla suurenemist ümber arvutatud absoluutarvudesse, ent 2025. aasta riigieelarve seletuskirja alapeatükis „Riigieelarve kokkuvõte“ on avaldatud järgmise aasta muutus – võlg suureneb 930 miljoni võrra, mitte 1,5 miljardit, nagu oli mainitud suvises majandusprognoosis. Asjaolu, et võlakoormuse prognoositud kasv on aga 3,2 korda vähenenud viitab sellele, et ka absoluutarvuna on võetava võla uus prognoos aastatel 2024–2028 märksa väiksem kui prognoos, millele viitab Martin Helme.
Riigivõla suurust uue prognoosi järgi saab näitlikustada, jagades suvise majandusprognoosi riigivõla 3,2-ga – kui see on ulatus, milles võla osakaal SKT-st prognoosiga muutunud on, siis ilmselt on umbkaudu sama palju muutunud riigivõla prognoos. Sel juhul oleks riigivõla suurenemine aastatel 2024–2028 uue prognoosi järgi umbes 2,2 miljardit eurot.
Riigivõla kasv eelnevate valitsuste ajal
Statistikaameti andmetest, mis kajastavad riigivõla suurust aastatel 2000-2023 paistab silma üks periood, mil riigivõlg eriti kiiresti suurenes – aastal 2020, mil see kasvas 2,7 miljardi võrra. 2020. aasta jooksul laenas rahandusministeerium kokku 2,5 miljardit eurot. 2020. aastal sõlmis rahandusministeerium ka laenulepingu Euroopa Nõukogu Arengupangaga, mille käigus laenati lisaks 250 miljonit eurot, mis jõudis riigikassasse 2021. aastal. Statistikaameti andmete järgi suurenes riigi võlakoormus ühe aastaga 10 protsendipunkti võrra. 2020. aastal oli rahandusministriks Martin Helme. Euroopas leidis siis aset koroonakriis, mille käigus suurenes EL-i liikmesriikide võlakoormus keskmiselt 12,2 protsendipunkti võrra.
Riigivõla võrdlus
Michali valitsuse poolt võetava võla absoluutarvuline väärtus on kättesaadav vaid järgmise aasta kohta, mil Eesti riigivõlg suureneb 930 miljoni euro võrra, samas kui aastal, mil rahandusministriks oli Martin Helme, suurenes Eesti riigivõlg 2,7 miljardi euro võrra -- pea 3 korda rohkem.
Riigivõla suurenemist aastatel 2024--2028 saab umbkaudu siiski hinnata. Riigivõla suurenemine on ilmselt muutunud uue prognoosiga samas ulatuses, kui võlakoormuse prognoos, mistõttu võib umbkaudu öelda, et riigivõlg suureneb aastaks 2028 2,2 miljardi võrra.
Seega suureneb riigivõlg terve Michali valitsuse ametiaja jooksul vähem, kui Ratase valitsuse puhul ühe aastaga. Uues prognoosis on samuti esitatud andmed võlakoormuse suurenemise kohta aastatel 2024-2028, läbi mille saab kaudselt hinnata valitsuse poolt võetavate võlgade suurust. Võlakoormus on eriti asjakohane, sest arvestab SKT muutusega – miljardi suurune laen aastal 1992 avaldanuks Eesti riigieelarvele märksa suuremat mõju, kui sama suur laen praegu. Võlakoormus suureneb aastatel 2024-2028 3,1 protsendipunkti võrra. Aastal 2020 suurenes see võrreldes eelneva aastaga 10 protsendipunkti võrra.
Riigivõlg suurenes ka teiste valitsuste ajal. Kui koondada kolm Kallase valitsust, mis olid ametis 2021. aasta jaanuarist 2024. aasta 23. juulini, siis suurenes selle perioodi jooksul võlakoormus 5 protsendipunkti võrra ning riigivõlg umbes 4,1 miljardi võrra. Kolme ja poole aasta jooksul suurenes aastas seega riigivõlg keskmiselt umbes 1,17 miljardi võrra ning võlakoormus 1,4 protsendipunkti võrra. 2024. aasta riigivõlg suurenes enamasti just enne Michali valitsuse ametisse astumist, mh miljardi euro suurune laen jaanuaris ja 250 miljoni euro suurune laen aprillis ning 200 miljoni euro mahus võlakirjade emiteerimine septembris, mille otsustas eelmine valitsus. Nii nagu Ratase teise valitsuse ajal pakub riigivõla suurenemisele konteksti koroonakriis, siis Kallase valitsused pidid samuti tegelema koroonakriisiga ja Ukraina sõjast tingitud raskustega.
OTSUS | Vale.
Martin Helme andmed ei pärine kõige uuemast prognoosist, mis 26. septembril kättesaadav oli. Päev enne tema sõnavõttu ilmusid riigieelarve seletuskiri ja riigieelarve strateegia 2025–2028, kus rahandusministeerium esitab teistsugused prognoosid, ent Helme lähtus augustis tehtud suvisest majandusprognoosist. Suvise prognoosi järgi on Helme väide õige - igal aastal suureneb riigivõlg suurusjärgus 1,5 miljardit eurot. Kuu aega hiljem ilmunud 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas on aga mainitud, et riigivõlg suureneb järgmisel aastal 930 miljoni euro võrra, mitte 1,5 miljardi võrra.
Järgnevate aastate kohta puuduvad absoluutarvulised andmed, mis näitavad riigivõla suurenemist, ent samaaegselt ilmus uus võlakoormuse prognoos, mille järgi suureneb see aastatel 2024–2028 3,1 protsendipunkti võrra. Suvine majandusprognoos ennustas samal perioodil 9,9 protsendipunktilist võlakoormuse suurenemist. Kui uues dokumendis on võlakoormuse suurenemise prognoos kolmekordselt vähenenud, siis on kindlasti muutunud ka riigivõla absoluutarvuline prognoos.
2020. aastal, mil rahandusministriks oli Martin Helme, suurenes riigivõlg 2,7 miljardi euro võrra. Michali valitsuse all suureneb riigivõlg järgmisel aastal 930 miljoni euro võrra. Järgnevate aastate kohta ei ole uues prognoosis avaldatud riigivõla suurenemist absoluutarvuna.
Riigivõla suurenemise prognoos on aga ilmselt muutunud uue prognoosiga umbes samas ulatuses, kui võlakoormuse prognoos, mistõttu võib öelda, et riigivõlg suureneb aastaks 2028 umbkaudu 2,2 miljardi võrra. Seega suureneb riigivõlg prognooside järgi Michali valitsuse ametiaja jooksul vähem, kui Ratase valitsuse ajal ühe aastaga. Konteksti mõttes on vaja ära märkida ka koroonakriis, mis leidis aset Ratase teise valitsuse ametiajal.
Riigivõlg suurenes 4,1 miljardi võrra kolme ja poole aastaga Kallase kolme valitsuse ajal. Keskmiselt suurenes riigivõlg aastas 1,17 miljardi võrra. Suurenemine leidis samuti aset kriiside kontekstis, sel puhul koroona ja Ukraina sõda.
Konteksti pakub ka võlakoormuse muutus, sest nii väljendub selgemalt võla mõju riigi majandusele, arvestades ka SKT muutustega. Võlakoormus suureneb perioodil 2024-2028 3,1 protsendipunkti võrra. Aastal, mil Helme oli rahandusminister, suurenes riigi võlakoormus 10 protsendipunkti võrra. Kallase valitsuste kolme ja poole aastase valitsemisperioodi jooksul suurenes võlakoormus 5 protsendipunkti võrra ehk umbes 1,4 protsendipunkti aastas.