FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et Eesti on maailma kõige sügavamas, kestlikumas ja ulatuslikumas majanduslanguses?
5. oktoober 2024
Andres Põšnograjev
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Martin Helme väidet, et Eesti majanduslangus on maailma kõige sügavam, pikem ja kestvam.
TSITAAT | 24. septembril arutati riigikogus kogumispensionide seaduse muutmist, mille jooksul esitas Martin Helme Jürgen Ligile küsimuse. Selle käigus ütles ta järgmist: „Me oleme IMF-i hinnangul maailma kõige sügavamas, pikemas ja kestvamas majanduslanguses.“
KONTROLL | IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond on öelnud, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus majandus sel aastal langeb, samuti on IMFi raportites võrreldud Eesti majandusseisu euroala ja Balti riikidega, ent sama võrdlus kõikide maailma riikidega raportides puudub.
IMF on aga avaldanud eri riikide majandusi võrdlevad andmed. IMF-il endal puudub ametlik definitsioon majanduslanguse kohta.
Eri allikad kasutavad majanduslanguse mõiste sisustamiseks eri viise. Ühendkuningriigi rahandusministeerium defineerib majanduslangust kahe või rohkema järjestikuse kvartalina, mil riigi SKT väheneb. Euroopa Liit on lähtunud samast definitsioonist.
OECD sõnul on majanduslangusega tegu siis, kui riigi SKT ja riigi potentsiaalse SKT (kõrgeim SKT, mida riik suudaks pikaaegselt säilitada) vahe on kahe aasta jooksul vähemalt 2%, sealjuures peab SKT olema potentsiaalsest SKT-st vähemalt ühe aasta jooksul 1% võrra väiksem.
Seega on eri definitsioonide ühisosaks reaalse SKT langus, mille osas on IMF avaldanud riike võrdlevad andmed.
Kõige kestvam ja pikem majanduslangus
IMF-i andmetel algas Eestis majanduslangus aastal 2022, kui SKT vähenes 0,5% võrra, võrreldes eelmise aastaga.
Rahvusvahelise Valuutafondi andmebaasis leiab vaid ühe riigi, kus majanduslangus algas varem ning kestab tänase päevani edasi - Haiti. Haitil on majanduslangus kestnud aastast 2019 - riik on vaevelnud koroonakriisis ning hetkel leiab riigis aset vägivaldne konflikt. Eestiga sama kaua on majanduslangus olnud Sudaanis, kus käib kodusõda.
Kõige sügavam majanduslangus
Eesti SKT on IMF-i andmetel 2021. aastaga võrreldes langenud umbes 4,16%. Hetkel on majanduslangus veel Haitil, Jeemenis, Sudaanis, Kuveidis ja Argentiinas.
Haitil on majanduslangus kestnud kuus aastat, SKT on vähenenud 12,7% võrra. Jeemenis on majanduslangus kestnud kaks aastat, SKT on vähenenud umbes 3%. Sudaanis on SKT langenud 3 aastat järjest, kokku on see 2021. aastaga võrreldes vähenenud umbes 23,7%. Kuveidis on majanduslangus kestnud 2 aastat järjest, SKT on vähenenud umbes 3,6%. Argentiinas on SKT samuti vähenenud 2 aastat järjest, võrreldes 2022. aastaga on see 4,35% väiksem. Seega on riikidest, kus hetkel on majanduslangus, sügavam kriis vaid Haitil, Sudaanis ja Argentiinas.
OTSUS | Pigem tõsi.
Martin Helmel on peaaegu õigus - me oleme majanduskasvu poolest tagantpoolt peaaegu viimased. Pikem majanduslangus on hetkel Haitil, sügavam Argentiinas, Sudaanis ja Haitil. Konteksti mõttes tuleks ära märkida, et Sudaanis ja Haitil leiavad hetkel aset vägivaldsed konfliktid.