FAKTIKONTROLL | Kas Mart Võrklaeval on õigus, et Eesti on laenukoormuse kasvu poolest Euroopa tipus?
5. veebruar 2025
Andreas Põšnograjev
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Mart Võrklaeva väidet, et Eesti on laenukoormuse kasvu poolest koos Soomega Euroopa tipus.
TSITAAT
23. jaanuaril Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis arutleb endine rahandusminister, riigikogu liige Mart Võrklaev riigi kaitsekulude katmise üle laenudega, kirjutades järgmist: „Kuigi Eesti laenukoormus on olnud aastaid Euroopa liidu madalaim, oleme seda tiitlit kaotamas ning koos Soomega hoopis laenukoormuse kasvu edetabeli tipus.“
KONTROLL
2025. aasta riigieelarve seletuskirjast tulenevalt suureneb käesoleval aastal riigivõlg umbes 930 miljoni euro võrra, mistõttu tõuseb võlakoormus 24,3%-ni SKT-st. Seletuskirjast saame ka andmed võlakoormuse muutuste kohta eelnevatel aastatel - võrreldes 2024. aastaga on võlakoormus suurenenud 1% võrra, 2023. aastalt 2024. aastale tõusis võlakoormus aga 4% võrra.
Viimased Eurostati andmed, mis võrdlevad võlakoormust eri liikmesriikides, pärinevad 2024. aasta teisest kvartalist. Andmetes on võrreldud Euroopa Liidu riikide võlakoormuse muutust 2023. aasta teise kvartali ja 2024. aasta teise kvartali vahel, s.t mitte aasta lõpu seise nagu riigieelarve seletuskirjas.
Kuigi mainitud perioodil vähenes Euroopa Liidu võlakoormus 0,4% ning euroala oma 0,7%, siis suurenes Eesti oma 4,7%. Euroopa Liidu riikide edetabelis oli Eesti selle protsendiga teine, jäädes maha vaid Võrklaeva mainitud Soomest, kelle võlakoormus suurenes samal perioodil 5,2% võrra.
Hoolimata Eesti võlakoormuse kiirest tõusust, näitavad EuroStati andmed, et ka esimene pool Võrklaeva väitest on tõene. 2023. aasta teises kvartalis oli Eesti laenukoormus Euroopa madalaim - 19,0%, tagantpoolt teine oli Bulgaaria 21,5%-ga. Eestil oli Euroopa madalaim võlakoormus ka 2022. aastal, 2021. aastal ja 2020. aastal.
Eesti laenukoormus on olnud aastaid Euroopa madalaim, ent viimaste andmete järgi on Eesti siiski tagantpoolt teine - Eesti võlakoormus on 23,8%, samas kui Bulgaaria oma on 22,1%, seega on Eesti seda tiitlit kaotamas.
OTSUS
Tõsi.
Mart Võrklaeval on õigus, et Eesti on aastaid olnud kõige madalama laenukoormusega riik Euroopas - vähemalt aastatel 2020-2023 polnud EL-s ühtegi riiki, kelle riigivõla suhe SKT-sse oleks väiksem.
Samuti on endisel rahandusministril õigus, et Eesti on seda tiitlit kaotamas - alates 2024. aasta teisest kvartalist on Bulgaaria võlakoormus väiksem võlakoormus.
Eurostati viimaste andmete kohaselt, mis võrdlevad võlakoormuse kasvu 2023. aasta teise kvartali ja 2024. aasta teise kvartali vahel, on Eesti võlakoormuse kasvust olnud kiirem vaid Soome oma.