FAKTIKONTROLL | Kas Lauri Läänemetsal on õigus, et Eesti on varanduslikult ebavõrdsuselt Euroopas teisel kohal?
6. september 2025
Tristan Saupõld
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa väide, et Eesti on varanduslikult ebavõrdsuselt Euroopas teisel kohal.
TSITAAT | 29. augustil põhjendas Lauri Läänemets ERR-is avaldatud arvamusartiklisrikkamate kõrgema maksustamise eesmärki väitega, et „Eestis kuulub kümnele protsendile inimestest 59 protsenti varadest. Kahekümne aastaga oleme saavutanud Euroopas teise koha varanduslikus ebavõrdsuses.“
KONTROLL | Varandusliku ebavõrdsuse võrdlemiseks erinevate Euroopa riikide vahel kasutame mõõdikutena varakaima 10% netovara osakaalu kogu netovarast, aga vaatame lisaks ka varakaima 5% netovara osakaalu ning netovara Gini koefitsienti.
Läänemetsa kasutatud andmed (10% varakaimate inimeste netovara osakaal kogu netovarast) pärinevad euroala riikides läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringust (HFCS 2021), mille kohta on teemapaberi avaldanud Eesti Pank.
Kuigi uuring kajastab leibkondasid ja mitte isikuid, kuulus 2021. aastal tõepoolest Eestis varakaimale 10 protsendile 59% netovarast. Siiski ei olnud 2021. aasta arvestuses Eesti ebavõrdsuselt mitte teisel kohal, vaid suisa esimesel (HFCS 2021, lk 58).
Samas võivad varasemalt esikohta hoidnud Küprose andmed olla ebatäpsed, nagu tunnistab uuring ise (HFCS 2021, lk 68), jättes Eesti täpse positsiooni ikkagi küsimärgi alla.
Teistsugust andmestikku kasutava World Inequality Database’i kohaselt on Eesti 2023. aasta seisuga varakaimale 10 protsendile kuuluva netovara osakaalu arvestuses Euroopa Liidu riikidest kolmandal kohal, Rootsi ja Küprose järel.
Kui hinnata rikkaima 5% netovara osakaalu, on HFCS uuringu järgi (lk 58) Eesti eurotsooni riikidest esimesel kohal (5% rikkamatele kuulub 47,7% varast) ning World Inequality Database’i järgi (5% rikkamatele kuulub 55,4% varast) Euroopa Liidu riikide seas kolmandal kohal, Küprose ja Ungari järel.
Vaatame ka varandusliku ebavõrdsuse hindamiseks kasutatavat netovara Gini koefitsienti, mille puhul kõrgemad väärtused tähistavad suuremat ebavõrdsust. Credit Suisse’i andmete kohaselt oli Eesti Gini koefitsient (0,731) 2021. aastal Euroopa Liidu üheksas kõrgeim näitaja, HFCS uuringus avaldatud Eesti Gini koefitsient (0,709) aga Taani järel Euroopa Liidu teine (Rootsi valimisse ei kuulunud, kuid Credit Suisse’i järgi oli Gini arvestuses kõrgeim). Seega asub Gini indeksi alusel Eesti kas Euroopa Liidu ebavõrdseimas kolmandikus või lausa ebavõrdsete esikolmikus.
Kui kaasata valimisse kõik Euroopa maailmajao riigid, on Euroopa Liidu välistest Euroopa riikidest Gini indeksi poolest Eestist ebavõrdsemad Venemaa, Gruusia, Šveits ja Ukraina (Credit Suisse); varakaimale viiele ja kümnele protsendile kuuluva vara osakaalu poolest edestavad Eestit ebavõrdsuselt ainult Türgi ja Venemaa (World Inequality Database).
OTSUS | Pigem tõsi. Kuigi Eesti täpne positsioon Euroopa varanduslikult kõige ebavõrdsemate edetabelis sõltub kasutatavast mõõdikust, andmestikust ja Euroopa definitsioonist, paikneb Eesti nii kümnele kui viiele kõige rikkamale protsendile leibkondadest kuuluva vara osakaalu poolest Euroopas ligikaudu teisel kohal. Ka Gini koefitsiendilt, mis näitab varade jaotuse võrdsust kõigi varaklasside lõikes, kuulub Eesti Euroopa negatiivsesse tippu.