FAKTIKONTROLL | Kas Kristian Jaanil on õigus, et ABISe seadus võimaldab kurjategija tuvastamiseks passifotode andmebaasi kasutada?

FAKTIKONTROLL | Kas Kristian Jaanil on õigus, et ABISe seadus võimaldab kurjategija tuvastamiseks passifotode andmebaasi kasutada? 28. juuni 2021 Rauno Arike Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) väide, et ABISe seaduse jõustudes saavad uurimisasutused kriminaalmenetlustes muul eesmärgil kogutud näokujutisi kurjategija tuvastamiseks ristkasutada. TSITAAT 16. juunil avaldati ERR-i uudisteportaalis Madis Hindre intervjuu siseminister Kristian Jaaniga. Jaani vastas Hindre küsimusele, mida ABIS-e seadus kriminaalmenetlustes muudab: „Kuigi see regulatsioon oli meil seaduses juba 2012. aastast, siis see tehniline võimekus päringute tegemiseks puudus. Et teha automaatset päringut näiteks kurjategija näokujutisele.“ Minister jätkas: „Varem selle pildiga suurt midagi peale ei olnud hakata, välja arvatud võib-olla see, et läbi meedia paluda abi, et ehk keegi tunneb ära. ABISega tekib ka nüüd see võimekus, et kasutada päringut üks kümnele või üks mitmele. Kui sul on tundmatu isiku foto, kes on toime pannud raske kuriteo, saad hakata otsima, kas andmebaas tuvastab selle isiku või mitte.“ KONTROLL Kontrollime Jaani väitest seda, kas 2012. aastal seadustati tõepoolest kriminaalmenetlustes näokujutistele päringute tegemine ja kas automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS) seadus toob näopiltide kasutamisesse muutusi. Jaani viitab kriminaalmenetluse seadustikule. Selle paragrahv 992 annabki raskete kurjategijate tuvastamise eesmärgil inimeste biomeetriliste andmete ristkasutamiseks õigusliku aluse ning see võeti tõesti vastu 2012. aastal. (Ristkasutus tähendab andmete ülekandmist ühest andmekogust teise, näiteks passilaua sõrmejälgede ülekandmist isikutuvastuseks mõeldud andmekogusse.) Kristian Jaanil pole aga õigus selles, et 2012. aasta seadus lubab teha automaatseid päringuid kurjategijate näokujutistele. Eelmainitud paragrahvis räägitakse nimelt vaid daktüloskopeerimisest ja DNA-proovi analüüsist, mitte näokujutistest. Daktüloskopeerimine on sõrmejälgede võtmine – seaduse mõttes täpsemalt see, kui inimeselt võetakse tema mõlema käe sõrmede, peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed (vt erilise tuvastusmeetme kohaldamise korra paragrahv 2 lõige 1). Tulles tagasi käesolevasse aastasse, siis värskelt vastu võetud ABISe seadus muudab küll mõnes kohas kriminaalmenetluse seadustiku sõnastust, kuid paragrahv 992 jääb muutumatuks. Teisisõnu, näopiltide ristkasutusega seonduvat ei muudeta. Pöördusime tsitaadi täpsustamiseks ka siseminister Jaani enda poole. Tema asemel vastas ministeeriumi pressiesindaja Riin Oeselg, kes kinnitas meie järeldust: kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv, millele Jaani viitas, lubab menetlustes raskete kuritegude avastamiseks ristkasutada ja võrrelda sõrmejälgi, näokujutisi aga mitte. Kuna ABIS-e seadus seda paragrahvi ei laienda, siis näokujutiste ristkasutamise võimalust tõepoolest ei teki. ABISega seotud hanke kaudu on näokujutiste võrdlemiseks vajalik tehniline võimekus Oeselja sõnul juba loodud, kuid seda ei võeta praegu kasutusse, sest kehtiv seadus selliseid päringuid teha ei luba. Järelikult pole Kristian Jaani väide, et ABIS-e seadus võimaldab kuriteomenetlustes muul eesmärgil kogutud näokujutistele automaatseid päringuid teha, tõene. OTSUS Vale. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.