FAKTIKONTROLL | Kas koroonaviirus pole lapselt lapsele nakkav nagu väidab terviseamet?

FAKTIKONTROLL | Kas koroonaviirus pole lapselt lapsele nakkav nagu väidab terviseamet? 1. september 2020 Heliis Nemsitsveridze Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Terviseametil on õigus, et lapselt lapsele koroonaviirus ei levi. Tsitaat 12. augustil väitis terviseameti juhi kohusetäitja Mari-Anne Härma: “"Hetketeadmiste järgi COVID-19 lapselt lapsele ei levi.” Kontroll 13. augustil rääkis viroloog Andres Merits Eesti Päevalehes, et alla kümneaastased ei pruugi koroonaviirust levitada, kuid sellest suuremad lapsed levitavad viirust “edukalt”. Merits viitab sellega Lõuna-Koreas tehtud uuringule, millest selgus, et lapsed vanuses 10 kuni 19 levitavad koroonaviirust samamoodi nagu täiskasvanud. Siiski ei järelda töö, et alla 10-aastased lapsed üldse viirust ei levitaks. Nimelt toovad uuringu autorid enda töö kriitikana välja selle, et uuring viidi läbi pärast koolide sulgemist, mistõttu oli raske uurida laste omavahelist lävimist ning tulemused võivad seetõttu olla poolikud. See on kõige suurema valimiga (59 073 inimest) läbiviidud temaatiline uuring, mistõttu rahvusvaheliselt sellele hetkel enim toetutakse. Uuringuid on laste kohta veel. Chicago meditsiiniülikooli juures kirjutatud tööst nähtub, et väikesed lapsed on otsekui kõndivad viirusepesad - nad ise põevad koroonaviiruse läbi kergelt, kuid nende kurgus pesitseb rohkem viiruseosakesi kui täiskasvanute neeluteedes. Kui sellele teadmisele otsa liita alla 5-aastaste laste mänguhoos aevastamine-köhimine, siis jõuab viirus laste kaudu kaugele. Lõuna-Koreast väiksema valimiga (2 812 inimest) Itaalias tehtud töö järeldab, et koroonaviirus nakkub edasi kõige kiiremini töökeskkonnas (näiteks koolis) alla 15-aastaste laste hulgas. Seejuures liikus nakkus edasi ka lapselt lapsele. Töö järeldab, et laste seas on nakkusoht väiksem, aga mitte olematu. Kõik teadustööd toovad välja, et valim laste nakatumise uurimiseks on napp, sest koolid pandi pandeemia alguses kinni. Tõepoolest, lapsed näivad vähem nakatuvat kui keskealised inimesed, kuid, kas see tuleneb sellest, et lapsed pole enam kuid saanud omavahel lävida või sellest, et koroonaviirus jätabki lapsed suuremal määral puutumata, on ebaselge. Uudistest leiab terviseameti väidet kinnitavaid näiteid. Prantsusmaal käis koroonaviirusesse nakatunud 9-aastane laps koolis, kus ta puutus kokku 80 kaasõpilasega. Neist ei nakatunud koroonaviirusesse mitte keegi. Vastukaaluks on Ameerika Ühendriikides taasavatud koolides juba esinenud mitmeid koroonajuhtumeid ning terved koolid on pärast nädalaajast töötamist taas suletud. Kuigi lapselt lapsele nakkuse kandumise üle võib vaielda, on töödel üks järeldus - lapsed nakatavad täiskasvanuid. Seetõttu ei tasu alahinnata koolide taasavamise ohtu riskigruppi kuuluvatele õpetajatele. Eesti Päevalehe loos soovitas viroloog Merits rakendada koolides maskikohustust, et kaitsta just õpetajaid. Otsus Nii ja Naa Projektist Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.