FAKTIKONTROLL | Kas Jürgen Ligil on õigus, et Ungaris on hinnad viimase viie kuuga tõusnud 10,3% ning riik on seega euroala inflatsiooni liider?

FAKTIKONTROLL | Kas Jürgen Ligil on õigus, et Ungaris on hinnad viimase viie kuuga tõusnud 10,3% ning riik on seega euroala inflatsiooni liider? 13. märts 2023 Roberta Bühler Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Jürgen Ligil on õigus, et Ungaris on Euroopa kõrgeim inflatsioonimäär. TSITAAT Jürgen Ligi (Reformierakond) kirjutas oma Facebooki ajajoonel: „Väike spikker neile, kelle meelest riigi ülesanne on „hinnad alla saada“. Ungari on hindadega trikitanud, inflatsiooni laenuga kinni maksta püüdnud ja on nüüd inflatsiooni liider. Üle 25%, pizzaindeks 45%. 5 kuu hinnatõus 08.22-01.23. Ungari 10,3 Läti 3,7 Soome 3,0 Euroala 1,9 Eesti 0,2“ Kontrollime, kas Ligil on õigus, et Ungaris on hinnad viimase viie kuuga tõusnud 10,3% ning riik on tõusnud euroala inflatsiooni liidriks. KONTROLL Ungari valitsus on püüdnud inflatsiooni kontrolli all hoida mitmete meetmetega, mille kohta saab lugeda lisaks siit. Inflatsiooni protsent ehk inflatsioon võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Ungaris jaanuari seisuga 26%, mis seab riigi euroalas esikohale. Vahetult Ungari järel on esinelikus veel Läti, Leedu ja Eesti vastavalt 21,6%, 20% ja 18,6%. (https://tradingeconomics.com/country-list/inflation-rate?continent=europe). Viimase viie kuu hinnatõusu arvutamiseks vaatame kõigepealt Eurostatist HICP-d (Harmonised Index of Consumer Prices ehk harmoneeritud tarbijahindade indeks), mis näitab toodete ja majapidamiskulude keskmist hinnatõusu. Eurostati andmebaasis oli selle kontrolli tegemise ajal 2023. aasta jaanuarikuu andmed saadaval ainult Eesti, Läti ja Soome kohta, mistõttu leiame Ungari ja euroala hinnatõusu augustist detsembrini. Eurostati andmetel on hinnad augustist alates tõusnud Eestis 0,2; Lätis 3,7 ja Soomes 3 protsenti, Ungaris detsembriga võrreldes 7,7 ja euroalas 2,25 protsenti. (https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/PRC_HICP_MIDX/default/table?lang=en&category=prc.prc_hicp). OECD andmebaasist leitav CPI (consumer price index) mõõdab samuti keskmist hinnatõusu, kuid arvestab HICP-ga võrreldes sisse rohkem mõjutajaid. Kahe indeksi erinevuste kohta saab detailsemalt lugeda siit. OECD andmebaasis on jaanuarikuu andmed saadaval ainult Eesti, Ungari ja Läti kohta, mistõttu leiame Soome ja euroala hinnatõusu augustist detsembrini. OECD statistika andmetel on augusti hinnad jaanuariga võrreldes tõusnud Ungaris 12,8, Eestis 0,7 ja Lätis 3,6 protsenti, Soomes augustist detsembrini 2,9 ja euroalas 2,2 protsenti. Otsus Tõsi Jürgen Ligil on õigus, et Ungaris on jaanuarikuu seisuga euroala kõrgeim inflatsioon. Kuigi Ligi antud andmed erinevad veidi nii OECD kui Eurostati andmetest, peegeldavad kõik kolm sarnast trendi ja numbrilised erinevused on väiksed. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi