FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Madisoni bravuurikad väited aktsiiside langetamise ning Eesti Energia kasumi kohta vastavad tõele?

FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Madisoni bravuurikad väited aktsiiside langetamise ning Eesti Energia kasumi kohta vastavad tõele? 1. märts 2023 Arthur Manitski Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastavad tõele Jaak Madisoni väited, et ajal, mil EKRE oli valitsuses, langetati esimest korda 25 aasta jooksul aktsiise, ning et Eesti Energia aastane kasum ulatus pooleteise miljardi euroni. TSITAAT Valimiseelsele perioodile omaselt on avalik ruum ja meedia täitunud poliitreklaami ning poliitikute pöördumistega. 31. jaanuaril pidas Jaak Madison (EKRE) riigikogu kandidaadina Viljandis kõne. Kõnes tõi ta esile 2019. aasta aprillis ametisse astunud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse saavutusi. Ta väitis, et tänu EKRE survele oli see esimene valitsus 25 aasta jooksul, kes leidis, et raha saamiseks tuleb hoopis langetada makse: „See oli esimene valitsus, kus rahandusministri Martin Helme juhtimisel langetati kütuseaktsiisi, gaasiaktsiisi ja alkoholiaktsiisi, millega omakorda toodi tagasi 300 miljonit eurot.“ Lisaks kritiseeris Madison Eesti Energiat kõrgete elektrihindade arvelt liigkasumi teenimise eest: „Täna, kui see universaalpakett, mille Isamaa välja leiutas, on 19 senti kWh, börsihind oli vahepeal kordades veelgi kõrgem, siis Eesti Energia kasum on ainult umbes poolteist miljardit.“ KONTROLL Maksude ja aktsiiside langetamine Vaatame, kas tõesti oli see valitsus EKRE survel esimene, kes rääkis 25 aasta jooksul maksude langetamisest. Üldist maksude langetamist vaadates selgub, et näiteks tulumaksumäära on viimase 25 aasta jooksul korduvalt langetatud. Näiteks langetas Taavi Rõivase poolt juhitud valitsus 2014. aasta septembris tulumaksumäära 21% pealt praeguse 20%. Vaadates aga just aktsiisilangetusi, siis on Madisonil õigus, et pärast alkoholiaktsiisi kehtestamist oli EKRE-t sisaldav valitsuskoalitsioon esimene, kes 2019. aastal jõustunud määrusega alkoholiaktsiisi 25% võrra langetas. Antud langetus kehtis ainult õllele ning kangele alkoholile, mitte kõikidele alkoholi liikidele. Lisaks langetati sama valitsuse poolt 2020. aasta kevadel ka elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi, kuid puutumata jäi näiteks bensiiniaktsiis. Aktsiiside langetamise väiteid ning sealt tulenevalt teenitud kasumit on juba varasemalt Faktikontroll käsitlenud ning täpsed andmed on selle kontrolli alt saadaval. Faktikontroll küsis Madisonilt ka kommentaari, et täpsustada, mida mõeldi 300 miljoni euro tagasi toomise all, ning selgituseks viitas Madison maksulaekumistele enne ja pärast aktsiisilangetusi. Vaadates alkoholiaktsiisi langetamise maksulaekumise tagajärgi, selgub, et võrreldes 2018. aasta alkoholiaktsiisi laekumisega teenis riik 2019. aastal 9,8 miljonit eurot vähem ning 2020. aastal 12,8 miljonit vähem kui 2019. aastal. Diisli-, elektri- ja maagaasiaktsiisi kogu maksulaekumist vaadates selgub, et 2020. aastal ehk pärast aktsiisilangetust laekus riigile 72 miljonit eurot vähem aktsiisimakse kui 2019. ehk langetuse eelsel aastal. Oluline on aga märkida, et tegu oli ka pandeemia-aastaga. 2021. aasta andmetest selgub, et kolmest aktsiisist laekus kokku ligi 18 miljonit vähem kui 2020. aastal ning 91 miljonit vähem võrreldes langetuse eelse 2019. aastaga. Diisli, elektri ja maagasi hinda mõjutab lisaks aktsiisidele ka turuhind, mis on 2019-2021 vahemikus palju muutunud, ehk muudatusi maksulaekumistes mõjutavad ka teised tegurid peale aktsiisimäärade. Kui vaadata käibemaksu laekumist, siis selgub, et võrreldes 2019. aastaga laekus käibemaksu 2021. aastal 353 miljonit eurot rohkem. Käibemaksu laekumist mõjutavad aga lisaks aktsiisidele ka muud tegurid, näiteks majanduskasv ning sissetulekute ja hindade tõus. Näiteks kahekordistus Eestis 2021. aastal gaasi hind ja elektrihind tõusis poole võrra. Seega ei ole täpne väita, et käibemaksu tõusu põhjuseks on just aktsiisilangetus. Eesti Energia kasum Järgmisena kontrollime Madisoni väidet, et Eesti Energia teenis poolteist miljardit kasumit. Olemasolevad andmed annavad ülevaate ettevõtte 2022. aasta kolme kvartali ehk aasta esimese üheksa kuu seisust. Terve majandusaasta tulemused avalikustatakse 2. märtsil 2023. Eesti Energia juhatuse liige Andri Avila seletas 3. novembril 2022 „Aktuaalse kaamera“ uudistesaates, et ettevõtte kasumi kasvule on tõesti kaasa aidanud kõrged energiahinnad, lisaks oli Eesti kolmandas kvartalis elektrit eksportiv riik, mille tulemusena tulid enamus Eesti Energia müügitulud Eestist väljaspoolt. Eesti Energia kodulehel on välja toodud, et ettevõtte käive ehk müügitulu kolmanda kvartali lõppedes oli kokku ligikaudu 1,65 miljardit eurot, millest puhaskasum moodustas 337 miljonit eurot. Pärast puhaskasumi korrigeerimist, mille käigus on sellest eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised, oli välja toodud puhaskasum aga ainult 137,9 miljonit eurot. Sellest tulenevalt on vale Madisoni väite, et Eesti Energia on teeninud 2022. aastal poolteist miljardit eurot kasumit. OTSUS Maksude- ja aktsiisilangetus: PIGEM VALE Madisoni väide on pigem vale, sest kuigi valitsus, kus Martin Helme täitis rahandusministri rolli, langetas esimest korda alkoholiaktsiisi, on makse langetanud ja sellest rääkinud ka varasemad valitsused. Samuti ei saa väita, et 300 miljoniline käibemaksu laekumise tõus 2021. aastal tulenes just aktsiisilangetustest. Eesti Energia kasum: VALE Eesti Energia kasum 2022. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli 337 miljonit eurot, mitte poolteist miljardit, nagu väitis Jaak Madison. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.