FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Aaviksoo väited Eesti väikese maksukoormuse ning veel väiksema teaduse rahastamise kohta vastavad tõele?

FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Aaviksoo väited Eesti väikese maksukoormuse ning veel väiksema teaduse rahastamise kohta vastavad tõele? 27. märts 2023 Arthur Manitski Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastavad tõele Jaak Aaviksoo väited, et Eesti maksukoormus on tunduvalt madalam Põhjamaadest ning riigi rahastusest teadus- ja arendustegevusse on keeruline selget arusaama luua. TSITAAT Avalikkuse ette jõudnud eelarve defitsiidi ja inflatsiooni mõjul on aktuaalseks teemaks ühiskonnas kerkinud inimeste toimetulek ja riiklik fiskaalpoliitika. 13. märtsil ilmus Postimehes endise kaitse- ja haridusministri Jaak Aaviksoo (Isamaa) arvamuslugu. Arutledes riigirahanduse printsiipide üle väitis ta, et „Eesti maksutase on 33 protsenti, Põhjamaades aga 44 protsenti SKT-st.“ Lisaks arutles ta riigikulutuste üle teadus- ja arendustegevusse: „Oleme kokku leppinud kulutada teadus-arendustegevusele ühe protsendi SKT-st ja 2021. aastal oli statistikaameti andmetel vastavad kulutused, kas 1,2 või 0,75 protsenti sõltuvalt sellest, mis tabelist vaadata.“ KONTROLL Riiklik maksukoormus näitab protsendina kõikidest maksudest riigieelarvesse laekunud tulu suhet SKT-ga. Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid, 2021. aasta andmete kohaselt oli see 33,5%, samal ajal kui keskmine Euroopa Liidu koormus oli 41,7%. Kuidas on aga lood Põhjamaades? Põhjamaid - Norrat, Rootsit, Taanit, Soomet ja Islandi iseloomustab heaoluriigi nõudmistest tingitud kõrged sotsiaalmaksud, sellest lähtudes on nendel riikidel ka kõrgem maksukoormus SKP suhtes. Näiteks oli Taani maksukoormus 2021. aastal Euroopa Liidu kõrgeim ulatudes 48 protsendini. Kõigi Põhjamaade maksukoormus oli keskmiselt 42.5%. Riiklik rahastus teadus-arendustegevusse Järgmisena heidame pilgu Aaviksoo väitele riigi rahastuse kohta teadus- ja arendustegevusse. Vastab tõele, et 2020. aastal otsustas valitsus tõsta järgneval aastal (2021) teadusrahastust ühe protsendini SKT-st. Selle tulemusena lubati tõsta teadusele ja arendusele suunatav summa 280 miljoni euroni, varem suunati sellesse valdkonda 0,75 protsenti SKT-st ehk 224 miljonit eurot. Eesti SKP 2021. aastal oli ligikaudu 31,4 miljardit eurot. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKT-st moodustas statistikaameti andmetel 1,75%, kuid sinna on arvestatud ka erasektori panus ja haridussektorisse suunatud raha. Avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusse riigi- ja kohalikust eelarvest olid 203,76 miljonit eurot ehk 0,648% SKT-st. Järgmiseks vaatame, kuidas võivad olla tekkinud Aaviksoo välja toodud protsendid kulutustest SKP suhtes. Aaviksoo kinnitas meile, et pidas artiklis silmas valitsussektori kulutusi ning viitas kahele statistikaameti tabelile - TD052 ja RR056. Artiklis ei ole aga välja toodud, kas Aaviksoo arvestas ka kulutustega haridussektorisse. Esimeses tabelis on eraldi välja toodud riikliku sektori ja kõrgharidussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus, mis kokku liites moodustavad tõesti 0,75% 2021. aasta SKT-st. Andmete erinevuse kohta küsis faktikontroll selgitust ka statistikaametilt, kelle sõnul on andmed erinevad kasutatud metoodikate tõttu. Metoodikate erinevuste kohta saab täpsemalt lugeda siit. Alternatiivina saab vaadata teadus- ja arendustegevuse kulude suhet valitsemiskuludega. Ülevaates valitsemiskuludest saab näha kõiki erinevad riiklikke valdkondi, mis on suunanud kulutusi teadus- ja arendustegevusse. Selle alusel on teadus- ja arendustegevusele panustatud kokku 109,3 miljonit eurot ehk 0,34% SKP-st. Kui lisada nendele kulutustele juurde raha, mis panustati haridussektorisse (265,7 miljonit) saab kokku 375 miljonit eurot, mis moodustab tõepoolest 1,2% protsenti 2021. aasta SKT-st. OTSUS Eesti ja põhjariikide võlakoormus: Tõsi Aaviksool on õigus Eesti maksukoormus protsendi osas (33,5%), mis on tunduvalt madalam kui põhjamaade keskmine. Riiklik rahastus teadus-arendustegevusse: Nii ja naa Arvestades statistikaameti andmeid saab Aaviksoo väidet valitsussektori kulutusprotsentidest pidada tõeseks vaid siis, kui kasutada metoodikat, millele ta artiklis ei viita. Aaviksoo on kahe statistikaameti tabeli näol arvestanud lisaks pakutud riigisektori kulutustele juurde ka kulutused kõrgharidusse ning haridussüsteemi üldisemalt, mille tulemusena tekivad artiklis välja toodud kulutusprotsendid. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.