FAKTIKONTROLL | Kas Harri Kingol on õigus, et inimtegevus ei mõjuta süsihappegaasi osakaalu atmosfääris?
- august 2025
Tristan Saupõld
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Tallinna linnavolikogu liikme Harri Kingo (EKRE) väide, et inimtegevus ei mõjuta süsihappegaasi osakaalu planeedi atmosfääris.
TSITAAT | 10. juulil kirjutas Harri Kingo Facebooki postituses, et „Inimtegevus ei mõjuta CO2 osakaalu planeedi atmosfääris“ ning „Inimene pole võimeline planeedi kliimat muutma, planeedi kliima sõltub Päikesest ja kosmilistest protsessidest“.
Teist väidet oleme pisut teistsuguses sõnastuses juba varem analüüsinud (otsus: vale), mistõttu keskendume seekord esimese väite kontrollimisele ehk teeme kindlaks, kas inimtegevus suudab mõjutada CO2 osakaalu atmosfääris või mitte.
KONTROLL | Kliimamuutuste inimtekkelisust tunnistavad erinevate hinnangute kohaselt 97% kliimateadlastest (Cook et al 2013), 91-100% geoteadlastest ja 98,7% kliimaeksperditest (Myers et al 2021) ning üle 99% eelretsenseeritud kliimateemalistest teadusartiklitest (Lynas et al 2021).
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2023. aasta raporti kohaselt on kliimasoojenemist põhjustava CO2 kontsentratsiooni kasvu taga just inimtegevus, eelkõige fossiilkütuste põletamine ja tööstusprotsessid (punkt 2.1.1). Sama kinnitavad ühemõtteliselt näiteks Londoni Kuningliku Seltsi (The Royal Society) kliimamuutuste-teemaline ülevaade või USA kosmoseagentuuri NASA CO2-teemaline kokkuvõte, milles on välja toodud, et alates tööstusrevolutsioonist on inimtegevus tõstnud CO2 osakaalu atmosfääris ligi 50% võrra.
Parim tõestus inimtegevuse mõjust CO2 osakaalule atmosfääris ongi CO2 osakaalu pretsedenditu kasv alates tööstusrevolutsioonist. NOAA (USA Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus) selgitab süsinikdioksiidi teemalehel, et erinevate paleoklimaatiliste andmete põhjal on teada, et enne tööstusrevolutsiooni algust 18. sajandi keskpaigas oli CO2 osakaal atmosfääris 280 ppm (osakest miljoni õhuosakese kohta) või vähem.
Kui NOAA 1958. aastal CO2 taseme mõõtmisega alustas, oli CO2 osakaal atmosfääris 315 ppm; tänaseks (juuli 2025) on CO2 tase tõusnud 427 ppm peale. NOAA andmeil on viimase miljoni aasta jooksul kerkinud CO2 tase 300 ppm-ni vaid ühel korral 300 000 – 400 000 aasta eest, tänasel tasemel oli CO2 osakaal aga viimati kolm miljonit aastat tagasi. Viimase miljoni aasta kontekstis enneolematu CO2 tõusu ühtimine fossiilkütuste laialdase kasutuselevõtuga viitab selgelt, et CO2 osakaalu on tõstnud just inimtegevus.
Et CO2 taseme ülikiiret tõusu ei saa olla põhjustanud looduslikud faktorid, näitab NOAA kirjelduse kohaselt atmosfääris leiduva süsiniku isotoobiline koostis. Arvestades C-12 isotoobiga süsiniku osakaalu suurenemist C-13 isotoobiga süsiniku arvelt viimase saja aasta jooksul ja C-14 isotoobiga süsiniku arvelt viimase nelja kümnendi vältel, peab hiljuti suurtes kogustes lisandunud süsinik pärinema maismaataimedest (milles puudub raske C-13) ning olema piisavalt vana, et radioaktiivne C-14 oleks lagunenud tuvastamatu tasemeni. Nendele tingimustele vastavaks süsinikuallikaks saavad olla ainult fossiilkütused.
Teaduslik konsensus ütleb üheselt, et inimtegevus mõjutab CO2 osakaalu atmosfääris, põhjustades seeläbi kliimamuutuseid.
OTSUS | Vale.