FAKTIKONTROLL | Kas Evelyn Sepal on õigus, et aastas sureb müra tõttu üle 200 tallinlase?
10. november 2025
Tristan Saupõld
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuhi Evelyn Sepa väide, et Tallinnas sureb igal aastal enam kui 200 inimest mürareostuse tagajärjel.
TSITAAT | 22. septembril kirjutas Evelyn Sepp Facebooki postituses, et „Igal aastal sureb müra tagajärjel enam kui 200 inimest pealinnas. Ilmselt liiga vähe, sest miks muidu tuleb seda müra eksportida vaiksetesse piirkondadesse selle asemel, et mürarikkaid vaigistada,“ juhtides sellega tähelepanu liiklusmürast põhjustatud terviseriskide suurenemise võimalusele uute trammiliinide avamise korral.
KONTROLL | Küsisime Evelyn Sepalt, millistele andmetele tema väide tugineb, ning saime vastuse, et kahele allikale: Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tänavune müraraport ning Tallinna ja Tartu mürauuring.
EEA müraraporti tulemuse 66 000 surma jagas ta EL elanike arvuga ja korrutas siis Tallinna elanike arvuga, saades vastuseks 67 surma aastas. Sellele liitis ta Tallinna ja Tartu mürauuringu tulemuse, et müra tõttu lisandub Tallinnas 130 insuldi- ja 140 infarktijuhtumit aastas, mis kõik ei lõppe surmaga.
Heidame pilgu kahele ainsale analüüsile, milles on hinnatud Tallinna mürareostuse mõjusid linnaelanike suremusele. Vaatame lähemalt ka EEA müraraportit.
Triin Veberi magistritöös „Liiklusmüra tervisemõjude hindamine Tartu ja Tallinna linnas“ leiti, et Tallinnas sureb autoliikluse (sh trammid) müra tõttu südame isheemiatõppe ligikaudu 24 inimest aastas (Veber 2020, lk 33).
Samale suurusjärgule viitab Veberi ja viie kaasautori 2022. aastal ajakirjas Environmental Research avaldatud Tallinna ja Tartu mürauuring: autoliikluse müra põhjustab Tallinnas 23,7-25,4 surma, 130-139,5 insulti ja 122,6-131,4 isheemiliste südamehaiguste juhtumit aastas (Veber et al. 2022, lk 4).
Seega ei näita kumbki Tallinna kohta tehtud mõjuhinnang nii suurt suremust kui väitis Evelyn Sepp – liialdus on vähemalt ligi kaheksakordne.
Uuringute aluseks on WHO metaanalüüs, milles ilmnes, et autoliikluse müra tõustes 10 dB võrra suureneb suhteline risk esmahaigestumiseks südame isheemiatõppe keskmiselt 1,08 korda (seose tõendatus kõrge) ja südame isheemiatõppe suremuse risk keskmiselt 1,05 korda (seose tõendatus keskmine).
Ameerika Südameassotsiatsiooni hinnangul seisnebki liiklusmüra eluohtlikkus peamiselt südamehaiguste põhjustamises: müra vähendab unekvaliteeti, tõstab stressihormoonide taset ja tekitab oksüdatiivset stressi nii veresoonkonnas kui ajus, mis võib omakorda kaasa tuua häired südames ja veresoontes, põletiku ning arteriaalse hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve (Münzel et al. 2024, 1113).
Isheemilised südamehaigused ei ole aga ainus viis, kuidas müra võib tappa: nagu nendib magistritöös Triin Veber, „on kirjanduses tõendeid ka liiklusmüra mõjust teiste haigustega seotud suremusele, näiteks insult, suitsiid, vähk“, mis tähendab, et senised uuringud võisid müraga seotud suremust kokkuvõttes alahinnata.
Sellegipoolest ei näita ükski olemasolev allikas, et mürareostuse mõju võiks küündida 200 surmani. Ka Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tänavune müraraport, milles on liiklusmüra põhjustatud surmasid hinnatud Eesti tasemel, pakub arvu 60 surma terves riigis (EEA 2025, lk 58).
Proovime välja arvutada, kui paljud neist surmadest võiksid aset leida Tallinnas. Et Eesti rahvastikust ligi 18% elab kahjuliku müra mõjualas Tallinnas ja Tartus (EEA 2025, lk 31) ning üle 5% Eesti rahvastikust elab kahjuliku müra mõjualas mujal suurte teede ääres (EEA 2025, lk 33), saame teha umbkaudse järelduse, et 60 surmast toimub Tallinnas ja Tartus kokku 18:(18+5)x60=~47 surma. Kui rakendada sellele arvule Triin Veberi magistritöös selgunud suhet üks liiklusmürast põhjustatud surm Tartus kuue surma kohta Tallinnas, leiame, et nendest 47 surmast toimusid omakorda Tallinnas ligi 47:(6+1)x6=40 surma.
Isegi juhul, kui kõik 60 iga-aastast surma toimuksid Tallinnas, oleks Evelyn Sepa hinnang ikkagi kolmekordselt üle pakutud.
OTSUS | Pigem vale. Uuringud on näidanud, et müra tõttu sureb aastas ligikaudu 25 tallinlast või 60 eestimaalast, mitte aga üle 200. Siiski sõltuvad uuringute tulemused tugevalt metoodikast – kui lisada valimisse täiendavaid haiguste gruppe, võib suremus tõenäoliselt osutuda seni arvatust kõrgemaks.