FAKTIKONTROLL | Kas enamik Ukraina sõjapõgenikke ikka soovib lahkuda Eestist ja naasta kodumaale?

FAKTIKONTROLL | Kas enamik Ukraina sõjapõgenikke ikka soovib lahkuda Eestist ja naasta kodumaale? 20. detsember 2022 Thyle Kelder Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja EKRE parlamendisaadiku Jaak Valge vastanduvad väited Ukraina sõjapõgenike kodumaale naasmise kavatsuste kohta on õiged. TSITAAT ERR-i 23. novembri saate „Esimene stuudio“ parlamendierakondade debatis väitis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond), et „81% Ukraina sõjapõgenikest Eestis väidavad, et nad soovivad esimesel võimalusel naasta oma koduriiki, et seda üles ehitada.“ Sotsiaalkaitseminister väitis, et info allikas on: „Riigikantselei küsitlusuuring, igakuine, mis kindlasti salajane ei ole.“ Debatis EKRE-t esindav Jaak Valge sedastas oma vastuväites, et „tagasi kavatseb minna 50% ukraina rahvusest inimesi ja 40% vene rahvusest [inimesi]. Me peame arvestama, et suur osa põgenikest on tegelikult vene rahvusest“. Oma seisukohta seletas Valge postituses enda Facebooki seinal, väites et Riisalo viidatud riigikantselei uuringut ta ei leidnud ning tema enda andmed pärinevad Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest, kus ta ka täpsustas, et „kindlasti või pigem kindlasti kavatseb Eestisse jääda 50% ukraina emakeelega ja 60,3% vene emakeelega Ukrainast Eestisse tulnutest“. Kontrollime, kumma poliitiku väited Ukrainasse naasta soovivate sõjapõgenike hulga kohta on tõesed. KONTROLL Faktikontroll pöördus riigikantselei poole, et leida uuring, millele sotsiaalkaitseminister toetus. Riigikantselei aga suunas Faktikontrolli siseministeeriumi poole, kelle vastutusalasse sõjapõgenike küsimused kuuluvad ehk riigikantseleist Faktikontroll Riisalo viidatud uuringut ei saanud. Siseministeeriumi hinnangul võisid Signe Riisalo andmed pärineda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) raportist, mis anti välja 2022. aasta septembris. Raport keskendub Ukraina sõjapõgenike kavatsustele pärast kodumaalt põgenemist ning analüüsib sõjapõgenike praegust sotsiaal-majanduslikku olukorda. Raport põhineb küsitlusel, mis korraldati 43 riigis üle Euroopa ja väljaspool seda ning vastanuid oli üle 4800. Küsitluse raames uuriti Ukraina sõjapõgenikelt, kas nad kavatsevad järgmise kolme kuu jooksul Ukrainasse naasta. 13% vastanuid vastas küsimusele jaatavalt, 44% eitavalt ja 43% ei osanud vastata. Samas loodab 81% vastanuid ühel päeval Ukrainasse naasta ning üksnes 4% vastanuid ei looda kodumaale tagasi pöörduda. See uuring aga ei kinnita täielikult Riisalo väidet, sest kuigi 81% küsitletud sõjapõgenikke soovib Ukrainasse tagasi pöörduda, puudutab tulemus kõiki Ukraina sõjapõgenikke üle Euroopa. Seetõttu ei ole võimalik üldistada, et ka 81% Eestis elavaid sõjapõgenikke soovib kodumaale naasta. Faktikontroll sai sotsiaalministeeriumist viite ka alternatiivsele allikale. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (TÜ RAKE) on 2022. aastal koostanud kaks uuringut, milles käsitleb Ukraina sõjapõgenike huvi Ukrainasse naasmise vastu. Esimene neist valmis Turu ülikooli rahastusel 2022. aasta suvel ja sellega on lähemalt võimalik tutvuda siin. Teine uuring, mida pole tänaseks veel avalikustatud (uuring pole veel lõplik), on TÜ RAKE ja mõttekoja Praxis koostöös valminud RITA sõjapõgenike küsitlusuuring 2022, mida rahastab Eesti Teadusagentuur. Uuringust, mille valim oli 1598 vastajat, saab järeldada, et 76% Eestis ajutise kaitse saanud täiskasvanud sõjapõgenikke loodab kunagi Ukrainasse tagasi minna, 4,5% ei kavatse kodumaale naasta ning 17,8% ei tea seda veel või pole otsustanud. Ülejäänud 1,7% vastanuid ei soovinud küsitlusele vastata. TÜ RAKE töö- ja sotsiaalpoliitika teemavaldkonna juhi Kerly Espenbergi sõnul on nende seas, kes ei osanud küsimusele vastata (17,8%), palju sõjapõgenikke, kes on pärit piirkondadest, kus on toimunud või toimub aktiivne sõjategevus. Espenbergi hinnangul viitab see selgelt, et nende inimeste teadmatus oma tulevikust on suur ja see on mõistetav, arvestades, et neil ei pruugi enam olla kodu, kuhu minna. Kokkuvõttes saab TÜ RAKE uuringute põhjal Eestis viibivate sõjapõgenike kohta järeldada, et umbes ¾ Eestis ajutise kaitse saanud täiskasvanuid on avaldanud soovi naasta kodumaale. Need andmed küll kinnitavad suures osas Riisalo väidet, ent ei olnud 23. novembril veel kättesaadavad. Jaak Valge seevastu väitis enda postituses, et tema andmed põhinevad Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusel. Alates sõja puhkemisest on Ühiskonnauuringute Instituut teinud neli Ukraina-teemalist või Ukrainat puudutavat uuringut, millest ükski ei puuduta viidatud tulemust. Selguse huvides pöördus Faktikontroll Ühiskonnauuringute Instituudi poole, kes ei olevat seda uuringut tellinud ega pääsevat ka ligi andmetele, kuigi Jaak Valge on neilt seesugust uuringut küsinud. Norstatilt uurides selgus, et Jaak Valge on kõnealuse uuringu septembris ise tellinud, kuid selle tulemused on konfidentsiaalsed. Vastuses Faktikontrolli päringule kinnitas Jaak Valge uuringu tellimist: „Ühiskonnauuringute Instituut ei teegi ise küsitlusi, nad tellivad Norstatilt. Aga tõepoolest, selle välkuuringu algatasime meie, Ühiskonnauuringute Instituudi analüütikud aitasid küsimusi sõnastada.“ Jaak Valge jagas ka Faktikontrolli tiimiga kõnealuse uuringu tulemusi, mille valimiks oli 274 inimest, kellest 220 olid ukraina emakeelega ja 53 vene emakeelega. Ühe küsimusena uuriti vastajatelt: „Kas te soovite sõja lõppedes Ukrainasse naasta?“ Sellele vastas 73,4% küsitletuid jah või pigem jah. Vastajatest, kelle emakeel oli ukraina keel, andis jaatava vastuse 77,3% ja vene emakeelega vastajatest 56,6%. Küsimusele „Kas kavatsete jäädavalt Eestisse jääda?“ vastas 51,8% osalejaid jah või pigem jah ning vastust ei osanud öelda 7,7%. Ukraina emakeelega osalejatest vastas sellele küsimusele jaatavalt 50% ja vene emakeelega vastanutest 60,3%. Kokkuvõtteks saab tõdeda, et Jaak Valge viidatud andmed ei pärine Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest, vaid uuringust, mille tegi Norstat Jaak Valge tellimusel. Küll aga on Valge uuringus esitatud Ukrainasse naasmise ja Eestisse jäämise küsimuse vastused vastuolulised, sest esimene esiletoodud küsimus toetab Riisalo väidet ja teine Valge enda väidet. Kui vaadata Ukrainasse naasmise küsimuse vastuseid, siis tahab Eestisse jääda 22,7% ukraina emakeelega vastajaid ja 43,4% vene emakeelega vastajaid, mis ei kinnita täpselt Valge Facebooki postituses esitatud väidet. OTSUS Signe Riisalo – pigem tõsi Riisalo viidatud uuringut Faktikontroll ei leidnud ning sel ajal kättesaadav olnud ÜRO uuring ei täpsusta vastuseid Eesti kohta, ent tõendab, et Euroopas üldiselt plaanib 81% sõjapõgenikke Ukrainasse naasta. Küll aga on Tartu ülikooli hiljem avaldatud uuringu andmete alusel Riisalol pigem õigus, et umbes kolmveerand Eestis olevaid sõjapõgenikke soovib Ukrainasse naasta, sest protsendiline erinevus on väike. Jaak Valge – nii ja naa Valge viidatud enda, mitte Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringus esitatud küsimused annavad vastuolulisi andmeid. Esimese küsimuse vastus tõendab Riisalo väidet, ent mitte Valge enda oma. Valge on aga eelistanud viidata teisele küsimusele Eestisse jäämise kohta, mis tõesti tõendab tema väidetud protsente ukraina ja vene emakeelega põgenike arvamuste kohta. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias öeldavaid väiteid ning kontrollivad neid, mis esmapilgul äratavad kahtlust või tekitavad küsimusi. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ja seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.