FAKTIKONTROLL | Kas Eesti-Vene piirilepingult allkirja tagasivõtmise protseduur on sätestamata, nagu väitis Marko Mihkelson?

FAKTIKONTROLL | Kas Eesti-Vene piirilepingult allkirja tagasivõtmise protseduur on sätestamata, nagu väitis Marko Mihkelson? 16. mai 2022 Roberta Bühler Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas riigikogu väliskomisjoni esimehel Marko Mihkelsonil (Reformierakond) on õigus, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik Eesti-Vene piirilepingult allkirja tagasi võtta. TSITAAT EKRE tegi hiljuti ettepaneku võtta Eesti-Vene piirilepingult allkiri tagasi. Enne eelnõu esimest lugemist riigikogus andis Mihkelson Delfile kommentaari, et EKRE tehtud ettepanek ei ole Eestis kehtiva õiguse kohaselt võimalik: "Nii Viini konventsiooni kui ka välissuhtlemissseaduse alusel ei ole sellist protseduuri olemas." Sama argumenti kasutati ka riigikogu 3. mai istungil, kus eelnõu tagasi lükati. Kontrollime, kas Marko Mihkelsonil on õigus, et need kaks õigusakti sellist protseduuri ei võimalda. KONTROLL 2014. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas Eesti-Vene piirilepingu, mis ootab tänaseni mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Seega ei ole leping jõus. Lisaks Mihkelsoni mainitud välissuhtlemisseadusele ja rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile reguleerib lepinguid üldine rahvusvaheline õigus. Kumbki ei sätesta otseselt veel ratifitseerimata, aga juba allkirjastatud lepingust taganemist. Välissuhtlemisseaduse paragrahvi 27 lõige 1 sätestab ratifitseeritud lepetest taganemise korra ja lõige 2 taganemise muudel juhtudel. Sellisel juhul on lepingust taganemine võimalik valitsuse otsusel. Kuna Eesti-Vene piirilepe on ratifitseerimata, kuulub see § 27 lõike 2 alla. Seadus küll otseselt ratifitseerimata leppeid ei maini, ent selle lõike alusel on valitsusel võim taganeda ka ratifitseerimata lepingust. See peab aga olema rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Kuna Eesti-Vene piirileping ei ole veel jõustunud, ei kehti ka Viini konventsiooni artiklis 56 olev leppest lahkumise keeld. Lisaks ei ole Viini konventsioonis eraldi artikleid veel jõustumata lepetest taganemise korra kohta, seega ei ole see Viini konventsiooni alusel keelatud. Kuna piirilepe ei ole jõus, ei saa see ka luua Eestile kohustusi, sealhulgas kohustust leppesse jääda. Väljaspool Viini konventsiooni reguleerib leppeid muu rahvusvaheline õigus ning riikide praktikast on näha, et juba allkirjastatud ent mitte ratifitseeritud lepetest on võimalik lahkuda. Seega Mihkelsonil on õigus, et Viini Konventsioonis sellist protseduuri ei ole, aga see ei tähenda, et allkirja tagasivõtmine on keelatud. OTSUS Nii ja naa. Mihkelsonil on õigus, et kummaski seaduses sellist protseduuri eraldi välja toodud ei ole, aga kumbki ka ei keela allkirja tagasi võtmist. PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.