FAKTIKONTROLL | Kas Eesti inimesed jäävad Euroopa Liidus enim ilma vajalikust arstiabist, nagu väidab Lauri Laats?
7. oktoober 2025
Toomas Kangro
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Lauri Laatsi väide, et 15,5% Eesti inimestest jääb ilma vajalikust arstiabist.
TSITAAT | 08. septembril ilmus ERR.ee-s artikkel Keskerakonna ja EKRE soovist umbusaldada sotsiaalminister Karmen Jollerit (RE), kus Lauri Laats (KE) kommenteeris: „Eurostati andmetel jäi eelmisel aastal 15,5% Eesti inimestest ilma vajalikust arstiabist – see on Euroopa Liidu halvim tulemus. See tähendab, et paarsada tuhat inimest ei saa arstiabi, sest järjekorrad on liiga pikad, teenus liiga kallis või liiga kaugel.“
KONTROLL | Esmalt kontrollime, palju jäi 2024. aastal Eestis inimesi ilma vajalikust arstiabist.
Eurostati andmetel (uuendatud 25. juulil 2025) jäi 2024. aastal Eestis finantsiliste probleemide, arstiabi kauguse või pikkade ootejärjekordade tõttu arstiabita 11,2% abiotsijatest. (Tuleb tähele panna, et see statistika hõlmab endas inimesi alates 16. eluaastast.)
Sama statistika järgi on Euroopa Liidu keskmine 3,6%.
Trading Economicsi andmetel jäi 2024. aastal Eestis ilma arstiabita 8,5% abiotsinutest. Sama statistika järgi on euroala keskmine 2,5%.
Järgmiseks kontrollime Laatsi väite osa, mille kohaselt on see Euroopa Liidu halvim tulemus.
Eurostati andmed (Tabel 1) näitavad meile, et 2024. aastal jäi Soomes ja Kreekas finantsiliste probleemide, arstiabi kauguse või pikkade ootejärjekordade tõttu arstiabita rohkem inimesi kui Eestis.
Trading Economicsi andmetel jäi 2024. aastal Kreekas 12,1% abiotsijatest ilma arstiabita, mis on rohkem kui Eestis. Trading Economicsi statistikas ei ole välja toodud kõiki Euroopa Liidu riike, sh Soomet.
OTSUS | Vale. Laatsi väide ei ole kooskõlas Eurostati ja Trading Economicsi 2024. aasta statistikaga.
Kontrolli käigus leidsime 4. juunil avaldatud Euronewsi artikli (https://www.euronews.com/health/2025/06/04/unmet-medical-needs-which-countries-in-europe-are-struggling-the-most-to-provide-healthcar?utm_source), milles kasutatud numbrid kattuvad Laatsi väitega, kuid selles artiklis on kasutatud 2023. aasta statistikat.
Kui Laats kasutas oma väite jaoks neid andmeid, on tema väide siiski vale, sest ta rääkis „eelmisest“ ehk 2024. aastast.
Küsisime Laatsilt selle kohta täpsustavat kommentaari, kuid ei saanud vastust.