FAKTIKONTROLL | Kas COVID-19 on pärit Hiina biolaborist, nagu väidab Martin Helme?

FAKTIKONTROLL | Kas COVID-19 on pärit Hiina biolaborist, nagu väidab Martin Helme? 18. jaanuar 2021 Juudit Lindsalu Eesti Väitlusseltsi ja Eesti Päevalehe koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Martin Helme väide, et koroonaviirus on Hiina laborites aretatud biorelv. TSITAAT 16. detsembril andis Martin Helme Pildiraadiole intervjuu, kus ta väitis järgnevat: “Kui me mõtleme, mis asi on koroona - koroona on ju biorelv. Sellest ei räägita, see ei ole viisakas teema.” Ning lisas siis sellele: “COVID-19 ei ole loomulik viirus. Ta on toodetud või manufakteeritud asi, mis on kas plehku pannud või välja lastud Hiina biolaborist.” KONTROLL Miks ei saa SARS-CoV-2 olla pärit laborist? Praeguseks on üksteisest sõltumatud uurimisrühmad üle terve maailma teinud tuhandeid analüüse, milles uuritakse SARS-Cov-2 genoomi. Kui viirust oleks laboritingimustes muudetud või sellega manipuleeritud, oleks seda genoomi infost näha. Näiteks oleks näha spetsiifilisi geneetilise koodi lõike, kuid selliseid leide ei ole teadlased tuvastanud. Samuti on levival koroonaviirusel näha geneetilisi tunnuseid, mis viitavad, et antud viirus on kokku puutunud elusolendi immuunsüsteemiga ja ei ole aretatud Petri tassis. Lisaks viitab koroonaviiruse looduslikule päritolule ka evolutsiooniline tõestus - SARS-CoV-2 genoom on ülesehituselt sarnane teiste koroonaviirustega ja selle praegused mutatsioonid on sarnased teiste koroonaviiruste looduslike mutatsioonide tüüpilise mustriga minevikus. Ka ei ole võimalik, et SARS-CoV-2 on välja aretatud teisest viirusest. Kõige lähedasem viirus geneetiliselt SARS-CoV-2-le on RaTG19, mis kannab 96% ulatuses sama geneetilist informatsiooni. Antud kontekstis on 4% erinevus 800 nukleotiidi, mis on mikrobioloogide seisukohalt suur vahe. Evolutsiooni käigus tekiks selline vahe 50 aastaga. Laboritingimustes oleks võimalik maksimaalselt kompenseerida 20-30 nukleotiidi erinevust. Miks COVID-19 ei ole biorelv? Teadlased on leidnud piisavalt geneetilist tõestust, et koroonaviirus ei saa olla välja aretatud Hiina laborites. Küll aga leiavad teadlased lisaks nendele veel teisigi põhjuseid, miks Hiina ei oleks kasutanud ka mitte hüpoteetiliselt COVID-19 viirust biorelvana. Esiteks taotleks biorelva disainer võimalikult suurt efektiivsust. Näiteks ei ole juba konkreetse viirusetüve valik teadlaste sõnul loogiline. Kui oleks teadlikult üritatud aretada koroonaviirusest patogeeni, oleks kasutatud tugevama tüvega viirust, millel oleks ühtlasi juba paremad eeldused haiguse tekitamiseks. Seda meelt on ka Eesti viroloog Andres Merits, kelle sõnul oleks näiteks MERS-CoV tüvi juba oluliselt efektiivsem biorelvana. Samuti ei ole näiteks koroonaviiruse piikvalkude efektiivsus (valgud, mis aitavad viirusel looma rakke nakatada) optimaalne. Veel enam, praegused SARS-CoV-2 mutatsioonid on väga erinevad sellest, mida arvuti loodud mudelid soovitaksid inseneridele, kuna teoorias ei peaks sellised mutatsioonid töötama ehk tegema viirust inimesele nakkusohtlikuks. Lihtsamalt öeldes ei ole teadlastel piisavalt teadmisi, et sellist viirust ise ehitada. Tõenäosus, et mõni teadlane laboris nõela suurest heinakuhjast leidis, on olematult väike ja mikrobioloogi Robert Garry sõnul pea võimatu. Kokkuvõte Väide, et COVID-19 on välja töötatud laboris, ei leia teaduslikult mitte mingit kinnitust. Viiruse loodusliku tekke ja leviku tõestuseks võib vaadata SARS-CoV-2 geneetilist päritolu, kuid ka fakti, et sellise viiruse aretamine oleks praegusel ajal teadmiste nappuse tõttu peaaegu võimatu. Kui viirus ei ole aretatud laboris, ei saa vastata tõele ka väide, nagu Hiina valitsus oleks organiseerinud koroonaviiruse biorelva eesmärgil. OTSUS Vale PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Eesti Päevalehe ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aasta sügisel käivitatud Faktikontrolli projekti käigus jälgitakse, kuidas poliitikud ja avaliku elu tegelased faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.