FAKTIKONTROLL | Kas Arnold Rüütel räägib tõtt väites, et Eesti sotsiaalkaitse kulutused on EL-i keskmisest oluliselt madalamad?

FAKTIKONTROLL | Kas Arnold Rüütel räägib tõtt väites, et Eesti sotsiaalkaitse kulutused on EL-i keskmisest oluliselt madalamad? 27. veebruar 2021 Juudit Lindsalu Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Arnold Rüütli väide, et Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 6 protsendipunkti Euroopa Liidu keskmisest vähem. TSITAAT 13. veebruaril pidas president ja EKRE auesimees Arnold Rüütel kõne EKRE volikogu koosolekul Türil. Kõnes tegi ta järgneva avalduse, et illustreerida üliavatud majandusmudeli kahjusid: "Eesti panustab sotsiaalkaitse kuludesse 13% SKP-st, see on tervelt 6% väiksem Euroopa Liidu keskmisest." KONTROLL Selleks, et võrrelda sotsiaalkaitse kulutusi mõõdetakse kulutuste suurust protsentuaalselt riigi SKP-st. Arnold Rüütli statistika vastab tõele eeldusel, et vaadatakse ainult valitsuse sotsiaalkaitse kulutusi. Need on kulutused, mille eest riik toetab erinevaid ühiskonnagruppe läbi sotsiaalkindlustus süsteemide ja katab süsteemide administratsioonikulud. Valitsuse sotsiaalkaitse kulutused on defineeritud ka ESA (European System of Accounts) 2010 paragrahvis 8.100. 2018. aastal kulutas Eesti sotsiaalhoolekandele täpselt 13% ja Euroopa Liidu liikmesriigid keskmiselt 19,2% oma SKP-st ehk EL-i keskmine oli 6,2 protsendipunkti kõrgem. Samas, kui vaadata riikide sotsiaalkaitse kogukulutusi, on Euroopa Liidu ja Eesti vahel haigutav vahe veelgi suurem. Kogukulutuste hulka kuuluvad kõik kulud, mille eesmärk on vähendada elanikkonna finantskoormust ning lisaks valitsuse poolt tehtud kulutustele kuuluvad siia ka tööandjate tehtud kulutused. Oma SKP-st panustas Eesti 16,1% sotsiaalkaitsesse, kuid Euroopa Liidu keskmine oli 26,7%. Seega on nende kahe vahe 10,6%. OTSUS PROJEKTIST Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Ostukorv
Sidebar
Meie veebilehe sirvimise jätkamisel nõustud selle kasutuskogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega.
Alustage tippimist, et näha postitusi, mida otsite.
This site is registered on wpml.org as a development site.