Ukraina noored õpivad sõja keskel end kaitsma nii pommi- kui inforünnakute eest
6.–7. novembrini Ukrainas Lvivis toimunud hariduskonverents tõi kokku Ukraina õpetajad, õppejõud ja Eesti eksperdid, et taaselustada sõja tõttu soiku jäänud väitlusklubide tegevus ning tugevdada noorte meediapädevusi. Koolitused toimusid vaheldumisi auditooriumites ja pommivarjendites – iga õhuhäirega liikus kogu grupp maa alla, et tegevusega jätkata.
Konverents avati Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ukrainakeelse tervitusega. Seejärel jagasid oma kogemusi Eesti Väitlusseltsi, Meediaõpetajate Liidu ja Tartu Ülikooli esindajad, kes toetasid Ukraina õpetajaid väitluse ja meediaõpetuse taaskäivitamisel.
Kuigi üritus toimus Lvivis, eemal aktiivsest rindest, ei saa ükski Ukraina piirkond end täielikult turvaliseks pidada. Konverentsipäevad langesid kokku ulatusliku drooni- ja raketirünnakuga, mis tabas samaaegselt kogu riiki.
Sõja alguses keskendusid Ukraina koolid eelkõige õppetöö jätkamisele uutes ja keerulistes tingimustes. Paljud huvitegevused – sealhulgas väitlusklubid – katkesid ning noortel puudusid võimalused argumenteerimisoskust arendada.
Eesti Väitlusseltsi arutleva hariduse suuna juht Aurelia Pärtelson selgitas, et Ukraina õpetajatel on tugev soov väitlus käima lükata, kuid puudub sageli teadmine, kust alustada: “Ilma igasuguse eelneva kogemuseta on väitlusklubi nullist keeruline luua. Kolm noorte näidisväitlust läksid väga hästi ja oli selgelt tunda, et Ukraina õpilastel on suur huvi oma argumenteerimisoskusi arendada.”
Aurelia kõrval panustas Ukraina õpetajate juhendamisse ka Martin Küüsmaa Eesti Väitlusseltsist, pakkudes metoodilist tuge ja praktilisi näiteid.
Meediaõpetuse poolelt tõi Meediaõpetajate Liidu juhatuse liige Gertrud Kasemaa esile, et väljakutsed Eestis ja Ukrainas on üllatavalt sarnased:
“Noorte suur sotsiaalmeedia kasutus mõjutab nende maailmapildi kujunemist. Uute tehnoloogiatega kaasnevad aga omad ohud ja riskid. Seetõttu suureneb meediaõpetuse tähtsus koolides veelgi. Lisaks võimendab Ukrainas meedia mõistmise vajadust Vene propaganda kasvav surve just noorte suunas.” Tema sõnul oli tegu Meediaõpetajate Liidu esimese rahvusvahelise koostööprojektiga ning Ukraina õpetajate töö on sõja tõttu märkimisväärselt keerulisem.
Tartu Ülikooli nooremteadur Diana Poudel tutvustas Eesti tehisaru-algatusi hariduses ning viis läbi praktilise töötoa. Tema hinnangul on olukord kahes riigis üllatavalt sarnane: “Väljakutsed kahes riigis on väga sarnased ning kahjuks ka Ukraina õpilased on tehisaru võtnud kiiremini kasutusele kui paljud õpetajad. Kindlasti on see mõttekoht, et kas iga riik peaks eraldi jalgratast leiutama või on siin võimalusi täiendavaks koostööks.”
Konverents oli osa projektist “Ukraina koolinoorte meediapädevuste edendamine”, mida rahastab Eesti Arengukoostöö Keskus ESTDEV. Projekti käigus kaardistati Eesti ja Ukraina meediapädevuse kogemusi, Ukrainast käis rühm õpetajaid Eestis õppimas ning tehti mitmeid veebipõhiseid töötubasid.
Algatuse tulemusel on Ukrainas loodud meediapädevuse uudiskiri, mitmetes koolides on alustatud regulaarset meediaõpet ja mitmes piirkonnas on taas käivitunud väitlusklubid.