Koolinoored väitlesid sularaha tuleviku ja finantspettuste teemadel
Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Väitlusselts korraldasid noortele 25. septembril väitlusürituse Eesti Panga muuseumis, kus argumenteeriti teemadel „Sularaha tulevik on ebakindel“ ja „Finantspettuste vähendamiseks peaks finantsteenuste kasutamine muutuma keerulisemaks“.
Sularaha tuleviku teemalist väitlust eksperdina kommenteerinud Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul olid noored oma argumendid virtuaalsete maksete ja sularahamaksete vahel hästi selgeks teinud. „Väitlejate argumentidest jäi muu hulgas kõlama, et kaardi- ja muude digitaalsete maksete kontrollitavus ja jälgitavus on olenevalt eesmärgist ühtlasi nii hea kui ka halb,“ ütles Luikmel. „Mõnevõrra üllatuslikult jäi koolinoorte debatist sootuks välja sularaha ökoloogilise jalajälje küsimus.“
Sularaha tuleviku ebakindluse jaatusena tõid noored välja, et kaardimaksed ja veebis tasumine on täna mugav ja turvaline, kõrvutades sularaha kasutamist paberkirja saatmisega e-mailide ja sõnumirakenduste ajastul. Toonitati, et virtuaalmakseist jääv jälg aitab tuvastada finantspettusi ja et kaardivarguse korral saab kaardi sulgeda, sularaha aga tagasi ei saa. Vastuargumentidena tõid noored esile eelkõige kriisiolukorra: sularaha on kindel maksevahend, kui tormi tõttu elektrit pole või mõni digirünnak kogu riigi veebi- ja maksetegevuse peaks halvama. Lisaks pärsib sularaha kui käegakatsutava maksevahendi eelistamine noorte sõnul võlgu elamist ja tarbimiskultuuri.
Finantspettuste vähendamise teemat eksperdina kommenteerinud Finantsinspektsiooni finantssektori infotehnoloogia järelevalve osakonna juht Kalle Klooster leidis, et koolinoored teavad hästi finantsalaseid termineid ning on hästi kursis ka erinevaid finantsteenuseid puudutavate pettustega. „Tehisintellekti arengud on saamas märksõnaks ka finantsteenustes. Finantsteenustega samaaegselt arenevad kahjuks ka finantspetturite skeemid ja lõksud,“ märkis Klooster.
Finantspettuste debatis tõid noored välja selle, et finantsteenuste keerulisemaks muutumine ja topelt isikutuvastamine võiksid vähendada finantspettuseid, sest inimestel on keerulisem oma rahale ligi pääseda ja otsuseid kiirelt teha. Finantsteenuste kasutamise keerulisemaks muutmise vastu rääkijad tõid välja aga selle, et keerulisus omaette ei saa olla argument, sest otsused teeb siiski inimene ise, kes on finantspetturite poolt psühholoogilise rünnaku all.
Väitlusürituse eesmärk oli suurendada õpilaste majandusalaseid teadmisi, rahatarkust ja argumenteerimisoskust ning pakkuda õpetajatele võimalust oma tunde mitmekesistada, kasutades selleks üritusest valminud videosalvestisi.
Videod on kättesaadavad teema järgi Finantsinspektsiooni YouTube'i kanalil kahes osas:
VÄITLUS 1: „Sularaha tulevik on ebakindel“
VÄITLUS 2: „Finantspettuste vähendamiseks peaks finantsteenuste kasutamine muutuma keerulisemaks“
Väitlusüritusel väitlesid Eliisabet Jürimäe (Miina Härma Gümnaasium), Romeo Kaljurand (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Kaspar Noor (Tallinna Reaalkool), Lola Tiina Särekanno, Mia Mathilda Mägi, Johanna Lisette Rohtma (Gustav Adolfi Gümnaasium), Otto Seppel (Pärnu Vabakool) ja Bianca Sinivee (Rae Gümnaasium). Üritust modereeris väitluskohtunik Maarja Tambet.
25. septembri väitlusürituse publikuks olid Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga rahatarkuse loovtööde konkursi parimate tööde autorid ehk 6. ja 7. klasside õpilased Lähte Ühisgümnaasiumist, Pärnu Rääma Põhikoolist, Vändra Gümnaasiumist ja Tootsi Lasteaed-Põhikoolist. Väitlusüritus avas Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostööpartneri Eesti Väitlusseltsi uue hooaja.